Subtraktiivne värvisüntees on värvuseaistingu tekkimise kirjeldamise viis, mis põhineb valguseneeldumisel. Soovitud värvus saadakse siis kolme põhivärvuse lahutava segustamise teel (ladina keelessubtractio ’äraviimine, lahutamine’).
Kolme primaarvärvuse segunemisel peaks nende koostoimel tekkima must pind, mis neelab kogu talle langeva valguse, kuid et reaalselt pole võimalik kasutada värve või tinte, mis neelaks 100% vastava lainepikkusega kiirgust, jääb tulemus mudane pruunikas tumehall (seetõttu lisatakse trükitehnikas - neljavärvitrükis - neljas värv K - inglise keele sõnast key või black 'must') ja subtraktiivse sünteesi printsiip kirjeldab segunemise ideaaljuhtu.[1]
Traditsioonilises maalikunstis segatakse värvaineid ja värvipigmente reaalselt lasuurides või omavahel segades. Valguse peegeldumist ja neeldumist neilt mõjutavad pigmendiosakeste omadused. Sel puhul esineb sageli metamerisminähtus, see tähendab, et sama värviaisting võib tekkida ka erinevate pigmentide segude korral, kuigi neilt peegelduva valguse reflektsioonikõverad on erinevad. Samas iga sinine pigment annab koos kollasega rohelise, olgugi et rohelised värvitoonid võivad lähtevärvidest sõltuvalt erineda.[1]
Erijuhtumid
Subtraktiivne süntees toimub ka värvilise valguse segunemine värvilise pinnaga. Värvilise valguse puhul on juba teatud spektriosa valgest valgusest eraldatud. Pinnale kiirguv värviline valgus "korrutatakse" sellelt peegelduva valgusega, niisiis muutub helesinine objekt kollases valguses (aditiivselt punane + roheline valgus) silmale roheliseks.[2]
Digitaalsel maalimisel jäljendatakse värvuste subtraktiivset segunemist faili kihtide omaduste ühendamisel režiimis, mis "korrutab" pealmise kihi RGB-väärtused alumise kihi RGB-väärtusega.[2]