See artikkel räägib värvitoonist üldtähenduses; heraldilise värvitooni kohta vaata artiklit Sinine (heraldika); ansambli kohta vaata artiklit Sinine (ansambel); Sinine on ka Mauno Meesiti artistinimi
Sinine primaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis (CMY-mudel)
Näide värvitrükist 1902. aastast, veel standardimata CMY-mudelist
Sinine primaarvärvusena aditiivses värvisünteesis (RGB-mudel)
Sinine ja tema sekundaarvärvused punase ja rohelise valgusega
Sinine erinevates värvisüsteemides
Erinevates värvuste korrastamise süsteemides pole primaarsiniseks või standardseks siniseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda.
Varastes värvisüsteemides on primaarsiniseks sageli indigost saadud sinine
Selles 1895. aastal välja antud värviõpikus on primaarsiniseks hele erk ultramariin- või koobaltsinine
Aditiivse värvisünteesi primaarsinine on intensiivne, protsessisinisest tumedam toon
Taevas on seetõttu sinine, et kui päikesevalgus liigub läbi atmosfääri, hajutavad ja peegeldavad hapniku ja lämmastikumolekulidõhus lühema lainepikkusega sinist valgust ligi kümme korda enam kui pikema lainepikkusega punast valgust. Efekt kannab nimetust Rayleigh' hajumine lord Rayleighi auks selle toimimist tõendas Albert Einstein 1911. aastal. Tänu Ramani hajumisele jõuab rohkem sinist valgust meie silmadesse.[5]
Meri paistab sinisena samal põhjusel: vesi absorbeerib valguse spektri punase osa pikemad lainepikkused ja peegeldab ning hajutab sinist, mis jõuab vaataja silmadesse. Mida sügavamale vees liigub vaataja, seda tumedamaks muutub sinine. Avamerel jõuab 200 meetri sügavusse vaid üks protsent valgusest.[5]
Mida kaugemal asub objekt vaatajast, seda sinisemana see tundub, näiteks kaugustes asuvad mäed. See on õhuperspektiivi tulemus - mida kaugemal asub objekt, seda vähem on kontrasti objekti enda värvuse ja tema taustavärvuse, tavaliselt taevasina vahel. Sama efekti kasutatakse teadlikult maalikunstis ruumi ja kauguse mulje loomiseks, kasutades optiliselt lähemal olevate objektide jaoks soojemaid ja tausta ning kaugemate jaoks külmemaid värvitoone.
Siniseid lahuseid ja soolasid moodustavad anorgaanilises keemias teatud metallideioonid. Koobalti omadust anda sügavsinist värvust on kasutatud palju praktikas, eelkõige sinise glasuuri ja sinise klaasi valmistamiseks. Koobalt oli peamine värviandja sinisele klaasile, mida kasutati gooti katedraalide vitraažides. Koobaltklaasist valmistati sinist pigmenti smalti, mida kasutati tekstiili sinetamiseks. Koobaltglasuuriga maaliti sinivalget keraamikat, portselani ja fajanssi alates keskajast nii Hiinas, Türgis kui ka Delftis. Ka vask(II)ioonid (Cu2+) annavad palju siniseid ühendeid, tuntuim on rahvakeeles siniseks silmakiviks nimetatud vaskvitriol (CuSO4.5H2O). Veel on sinise värvusega paljud vanadüüliooni (VO2+) sisaldavad soolad ja lahused, näiteks vanadüülsulfaat 8VOSO4·5H2O).
Sinihape on vesiniktsüaniidhappe triviaalnimetus. Tegemist on värvitu vedelikuga, mis mõjub loomorganismidele tugeva mürgina. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg.
Värv (mis võib peale sinise olla ka spektriosa vahemikus õrnroosast kuni mustjaslillani) ja selle intensiivsus sõltub nii pigmendi kontsentratsioonist kui ka sellest, millised paljudest võimalikest antotsüaanide algühenditest antud taimes või taime osas esinevad. Tavaliselt annab värvuse erinevate antotsüanidiinide kombinatsioon, mis näiteks mustika puhul on delfinidiin, tsüanidiin, petunidiin, peonidiin ja malvidiin.
Eesti putukates on iseloomuliku värvuse järgi nimetatud harilik sinikiil (Orthetrum cancellatum) ja lõuna-sinikiil (Orthetrum coerulescens), terve sinilibliklaste (Lycaenidae) sugukond ja enamus selle liike, sinine villimardikas (Meloe violaceus), sinisikk (Callidium violaceum), metsa-tondihobu ehk sinine tondihobu (Aeshna cyanea).
Silmavärvus
Sinised silmad ei sisalda sinist pigmenti. Silma värvuse määrab vikerkesta pigmentatsioon ja valguse hajumine iirise strooma häguses keskkonnas. Inimesel varieerub vikerkesta pigmentatsioon pruunist mustani. Siniste, roheliste ja pähkelpruunide silmade puhul tekib nähtav silmavärvus valguse hajumisest ehk Tyndalli efektist, samal põhjusel, nagu tajume taevast sinisena – sinisilmsete inimeste vikerkest sisaldab vähem melaniini kui pruunisilmsete vikerkest ja tekitab olukorra, kus see absorbeerib vähem lühilainelist sinist valgust ning peegeldab selle vaatajale. Heledasilmsete inimeste silmavärvus oleneb sageli ümbritsevatest valgustingimustest.
Eesti hobuse puhul kasutatakse hõbegeeniga musta hobuse karvavärvuse kirjeldamiseks sõnapaari "kärla sinine", mis viitab Lääne–Eesti saartele, kohale, kus seda värvust hobustel kõige enam esines, ning eesti hobusele (hõbegeen lahjendab ainult musta ning pruuni põhivärvust andvat eumelaniini ja ei mõju raudjate hobuste feomelaniinile). Lakas ja sabas lahjeneb tume pigment tunduvalt rohkem kui kehal. Kehakarvad on hõbemustal ehk kärla sinisel hobusel sageli hõbejalt metalliläikelise värvusega, lakk ja saba linavalged.[7]
Kasside puhul on sinine üks Lääne kassitõugudele iseloomulikke värvusi (lääne värvid on must, sinine, punane ja kreem). Siiami kassil ja ragdoll 'il võib olla sinine või sirelililla maskimuster. Vene sinine kass, vanema nimetusega "malta sinine" või "arhangelski sinine", on kassitõug, mille kõige levinum karvavärvus on sinine, samuti on sinine levinud värvus briti lühikarvalisel ja selle variandil briti pikakarvalisel tõul. Korati põhivärvus on sinine karv, millele karvade heledamad otsad annavad hõbeja helgi. Kilpkonnavärvi kassi helenenud varianti, mille puhul sinises kasukas on kreemid laigud, nimetatakse kreemsiniseks või siniseks kilpkonnavärviks. Helenenud kalingurmustriga kassil ehk calimanco 'l on kreemid ja sinised laigud[9].
İzniki keraamika on Türgis15.–18. sajandil valmistatud keraamika, mis on saanud nimetuse keraamikakeskuse İzniki (Nikaia) linna järgi. Varaseimad nõud olid sinise ja valge dekooriga ning kopeerisid Hiina sinivalget portselani. 16. sajandil ilmusid ka teised värvid, maalingud tehti põhiliselt siniste, punaste ja roheliste värvitoonidega.
17. sajandil tekkis Hiina 14. sajandi sini-valge portselani traditsiooni järgiv Delfti fajanss ehk Delfti keraamika, vahel tuntud ka Delfti portselani nimetuse all. See oli valdavalt sinise glasuuripealse maalinguga kaunistatud heledast savist madalkuumuskeraamika, mida toodeti Hollandis, peamiselt Delfti töökodades. Dekoor järgis sageli Hiina eeskujusid.
Šotimaal kuni 9. sajandini elanud piktid värvisid oma keha siniseks, et lahingutes hirmsamad välja näha. See on üks põhjuseid, miks roomlased pidasid sinist barbarite värviks.
Kunst
Pablo Picasso töid on kategoriseeritakse sageli erinevatesse perioodesse. Tema sinist perioodi (1901–1904) iseloomustab süngus. Sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine.
Sinine periood esineb ka teistel kunstnikel, näiteks Leonardo da Vincil, Joan Miról, Yves Kleinil, Katsushika Hokusail ja paljudel teistel kunstnikel.[14] Kuna see periood esineb sageli kunstnike viimastel eluaastatel, siis on oletatud, et selle põhjuseks on vanaduses sageli esinev silma sarvkesta kollaseks tõmbumine, mis mõjutab värvustaju.
RGB-mudelis kasutatakse kolme põhivärvust: R (punane, red), G (roheline, green) ja B (sinine, blue).
Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris 1928. aastal Londonis esimest korda värvitelevisiooni ülekannet. Näha oli sinine ja punane sall, politseiniku kiiver, keelt näitav mees, hõõguv sigaretiots, lillekimp.
1996. aastal saavutas IBM-i malearvuti Deep Blue esimese arvutina võidu malemaailmameistri üle. Deep Blue alistas Garri Kasparovi. Siiski võitis Kasparov 3 ja viigistas 2 mängu.
Tsüanomeeter on instrument, mida kasutatakse taevasina mõõtmiseks.
Sinise värvi tähendused ja sümboolika
Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse, konservatiivsuse ja truuduse sümbol. Samuti sümboliseerib sinine taevast, vett ja jahedust. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele.
Lipud
Riigilippudest esineb täpselt pooltel sinist värvi. Seega on sinine punase ja valge värvi järel kolmandal kohal esinemissageduse poolest.
Näiteks liivi lipu, mis heisati esimest korda 1923. aastal, värvid on roheline-valge-sinine. Lipp sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sinised lipud
Heraldika
Religioon
HindudejumalaVišnuinkarnatsiooniRamat kujutatakse tavaliselt sinise nahaga. Sinine värv sobib Višnule hästi, kuna see sümboliseerib taeva mõõtmatust. Sinise nahaga kujutatakse ka Krišnat, mis on teine Višnu ilmumiskuju.
Sinist värvi kasutatakse liturgias neitsi Maarjaga seotud tähtpäevade puhul.
Kasutatakse tugevate emotsioonide piltlikustamiseks. Näiteks "vihastas nii, et läks näost siniseks", "vihastas end siniseks", "oli kadedusest sinine", "tundsin sinist viha", "teda valdas sinine hirm".
Kasutatakse kirumissõnades, sageli algriimi ja kõlalise sarnasuse alusel: "sinine saatan", "sinine sitikas", "Oh sa sinine sinder!", "... sinine silmamuna!", sama kehtib ka väljendis "mitte sinist sentigi" (ei midagi).
Sinine väljendab midagi muinasjutulist või kättesaamatut, näiteks väljendites "sinilind", "helesinine unistus".
Töövõimetuslehte nimetatakse siiamaani siniseks leheks nõukogude aegse haiguslehe plangi sinise värvi järgi.
Siniverelisus
Aadlipäritoluga isikuid nimetatakse sinivereliseks. "Siniveri" on sõnasõnaline tõlge hispaaniakeelsest väljendist sangre azul. Seda kasutati Kastiilia vanimate ja sotsiaalselt kõige kõrgema staatusega perekondade kohta, kes ei abiellunud mauride, juutide ega muust rassist inimestega. On arvatud, et nimetus anti heleda jume ja läbi naha kumavate siniste veresoonte järgi, mida valge nahk näha lasi, seda eriti võrreldes tõmmumate inimestega.[15]
Sinine esmaspäev
Sinine esmaspäev tähendab purjutamise järgset pohmeluses raisku läinud tööpäeva. Põhjuseks sellele on peetud sinerõika (Isatis tinctoria) kasutamist riideesemete siniseks värvimisel. Nimelt vajas sellest taimest saadud sinine värvaine riidematerjali värvimiseks uriini ning tulemus oli parem kui uriin sisaldas alkoholi. Värvitav kangas pidi vähemalt pool ööpäeva sinerõika-uriinileotises ligunema ja värv ilmus esile alles pärast seda, kui kangas oli tükk aega õhuga kokku puutunud. Tavaliselt pandi kangas likku pühapäeval ja esmaspäeval magasid kangavärvijad tihti peatäit välja. Seetõttu tähendab saksa keeles ka sõnapaar blau werden ('siniseks saama') purju jäämist.
Olümpialipp koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on sinine.
Toiduainetööstus
Traditsioonid
Sinise mõju inimpsüühikale
Kuna värvilt sinine toit äratab kõige vähem söögiisu, on looduslik toit harva sinine. Sinise värvi söögiisu pärssivast toime näitena võib tuua Mäetaguse mõisa söögisaali, mille lae lasi mõisnik siniseks võõbata, et vähendada külaliste liigset söögiisu. Sinine valgus tõstab organismis stressihormoonikortisooli taset.[16]
Sinine ja roheline teistes keeltes
Mõnes keeles ei tehta "sinisel" ja "rohelisel" vahet. Näiteks vietnami keeles on nii roheline kui sinine xanh. Vajadusel võib rohelise kohta öelda xanh lį cāy "xanh nagu lehed" ja taeva kohta xanh nước "xanh nagu taevas".
Mõnes keeles on aga alles viimasel ajal hakatud sinisel ja rohelisel vahet tegema. Näiteks jaapanikeelne sõna ao (青) võib viidata nii sinisele kui rohelisele, olenevalt situatsioonist. Tänapäeval on jaapanlastel kasutusse võetud ka rohelist tähistav sõna (緑, midori).
Mõned rahvad jagavad siniseid värvitoone aga heledateks ja tumedateks. Näiteks vene keeles on hele- ehk taevasinine omaette värv (голубой), mis erineb (tume)sinisest (синий). Nõndasamuti on ka itaallastel kaks sinist (azzurro ja blu) ning eraldi helesinine värvus on olemas ka heebrea keeles (תכלת 'tchelet').
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2022. Vaadatud 7. juulil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2017. Vaadatud 3. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)