Pindala on 44,4 km². Elanike arv oli 14. oktoobri 2010 seisuga 41 705 (2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmed). 1. jaanuari 2016 hinnangu järgi on elanike arv 40 984.
Linn on saanud nime Tilse (Tõlža, leedu keeles Tilžė) jõe järgi. Jõe nimi tuleb preisikeelsest sõnast tilse 'soine' (vrd leedu tilžti 'vee all olema').
Linna nimi on olnud ka Schalauenburg.
Loodus
Linn asub Nemunase vasakul kaldal kohas, kus Tõlža (Tilse) jõgi suubub Nemunasse. Aastal 1562 tekkis jõe üleujutuse tõttu Schloßmühlenteich ('lossiveskitiik').
Keskajal toitis linna parvetamine. 19. sajandi algusest kuni 1914. aastani sai linn sõdadest puutumata jäädes areneda. Tilsitist sai puidutööstuse keskus. Maailmakuulsaks sai tilsiti juust.
Memeli piirkonna üleminek Leedule mõjus Tilsiti majandusele halvasti, sest linn kaotas tähtsa osa oma tagamaast.
Kui esimese maailmasõja alguses teatati Venemaa vägede pealetungist, põgenesid paljud tilsitlased Königsbergi ja Berliini. Ülembürgermeister Eldor Pohl kohustas linnanõunikke ja -volinikke linna jääma. 20. augustil viidi kõik järelejäänud riviteenistuseks kõlblikud mehed lotjadega Königsbergi, et Venemaa ei võtaks neid sõjavangideks.
Preisi armeepioneerikomandol oli käsk Kuninganna Luise sild õhkida. Pohli telefonikõned I armeekorpusekindralkomandoga hoidsid õhkimise ära. Kõik sõjaväelased lahkusid linnast. 25. augustil 1914 pidas kasakate patrull ülembürgermeistri ja tema esindajaga tänaval läbirääkimisi. 26. augustil marssisid sisse Venemaa jalaväe üksused ning mõned eskadronid kasakaid oma varustusüksustega ning majutusid tühja tragunikasarmusse. Sõdurid kuulusid Tauragė piiriväkke ja tundsid linna. Kehtestati alkoholikeeld ja komandanditund. Pohl ja linnanõunik Teschner pidid käima iga päev linna komandandi alampolkovnik Bogdanovi juures endast teatamas. Linna politsei tohtis tegevust jätkata. Linn oli täiesti isoleeritud ning Tannenbergi lahingust saadi teada alles pärast venelaste lahkumist. 30. augustil marssis Tilsitisse sisse Venemaa 43. jalaväediviis kindralleitnant von Holmseni juhtimisel. Linnalt nõuti 40 000 marga suurust kontributsiooni. Üksteist linnaesindajat pidi viidamaa pantvangidena Venemaale. Veinikaupmees Paul Lesch pani selle asemel ette jaotada linn 12 ringkonnaks, mille eest iga pantvang pidi pea ja varaga vastutama. Suurvürst Nikolai Nikolajevitš ja kindral Paul von Rennenkampff olid nõus. Linnas jäi rahulikuks. 12. septembril 1914 võtsid Königsbergist ja Memelist saabunud Preisi väed kõik 6000 venelast vangi. Suurtükiväekapten Fletcher takistas Kuninganna Luise silla õhkimist. Tema järgi nimetati Tilsiti Saksa kiriku esine väljak.
Sõdadevaheline aeg
Aastal 1921 toimus rahvahääletus linna kuuluvuse üle. Linnas elanud tuhandest leedulasest toetas ainult 42 Leedu koosseisu minekut.
Juba 22. ja 23. juunil 1941 ning juunis 1942 ründasid Tilsitit Nõukogude lennukid. Esimene ränk pommitamine toimus 21. aprillil 1943. Juulini 1944 oli veel suurpommitamisi. Augustis 1944 evakueeriti Tilsitist eelkõige naised ja lapsed. Oktoobriks 1944 oli rinne jõudnud Nemunase jõeni. Tilsit kuulutati rindelinnaks, järelejäänud tsiviilelanike põhiosa viidi linnast välja. Pärast ränka suurtükirünnakut, mis hävitas kuni 80 % linnast, hõivasid Tilsiti 20. jaanuaril 1945 Nõukogude väed.
.png)
