Vald on kujunenud Antlava (Altona), Ošleja (Ohschelei), Cērkste (Zerxten), Ozoli (Eckendorf), Šlokenbeka (Schlockenbeck) ja Smārde mõisa (Schmarden) maadele. Valla vana saksakeelne nimekuju oli Eckendorf, 1925. aastani kandis see nime Ozolnieki vald. 1935. aastal oli Smārde valla pindala 172,8 km² ja seal oli 1955 elanikku.[4] 1945. aastal moodustati vallas Aizpure, Ošleja ja Smārde külanõukogu, vald ise likvideeriti aga 1949. aastal. Hiljem liideti Smārde külanõukoguga likvideeritav Aizpure külanõukogu. 1960. aastal liideti sellega Praviņi külanõukogu Stalini kolhoosi maad, 1965. aastal aga Milzkalne külanõukogu kolhoosi Padomju Latvija maad. 1975. aastal liideti sellega likvideeritav Milzkalne külanõukogu, osa külanõukogust arvati aga Ozolpilsi külanõukogu koosseisu. 1977. aastal liideti sellega osa likvideeritavast Ozolpilsi külanõukogust.[5]
1990. aastal moodustati Smārde külanõukogust Smārde vald. 2009. aastast kuulus vald Engure piirkonda, 2021. aastal liideti see aga Tukumsi piirkonnaga.
Loodus
Suurim jõgi on Slocene. Vallas asuvad 60,3 ha suurune Valgumsi järv, 1,3 ha suurune Melnezers ja idapiiril osaliselt ka 11,28 km² suurune Kaņieris.
Looduskaitse all on Kunči pärn, Kunči vaher, Suurmänd, Šlokenbeka hobukastan, Kroņkalni männid, Mārtiņi luite mänd, Sēravoti (Väävliallikate) madalsoo, Valgumsi Pasuale mänd, Slocene tamm, Čaukciemsi vaher ja Čaukciemsi Dzirkaļi lõhenenud mänd, lisaks kasvavad vallas mõned nimetud looduskaitsealused põlispuud. Vallas asub Milzukalnsi maastikukaitseala, valla idaosa jääb Ķemeri rahvusparki.[6]
Kaitstavad objektid
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Šlokenbeka mõisa hoonetekompleks (tõllakuurid, häärber, aidad, keskaegse müüri lõigud ja väravatornid), Šlokenbeka veski ait, Šlokenbeka vasallilinnus, hiiepaik Milzkalne kirikumägi ja Ūdri-Milzukalnsi linnamägi.[7] Kohaliku kaitse all on Šlokenbeka vesiveski, Šlokenbeka veski kõrts ja hiiepaik Sēravoti Terviseallikas.[8]