Valla pindala on 165 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1499 inimest.[2] Valla keskus on Kandava linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.
Ajalugu
Kandava valla aladel asusid varem Aizdzire mõis (võõrandamise ajal kuulus sellele 2487 ha maad), Kalna mõis, Kandava riigimõis (võõrandamisel pindala 490 ha), Kandava kirikumõis (võõrandamisel pindala 413 hektarit), Kandava metsaülemamõis (võõrandamisel oli selle pindala 145 ha), Daigone mõis pindalaga 251 ha, Rūmene mõis pindalaga 617 ha, Līga karjamõis pindalaga 147 ha ja Putnēni mõis pindalaga 360 hektarit.[3] Valla vana saksakeelne nimetus oli Kandau. Aastal 1935 oli selle pindala 180 km².
1945. aastal moodustati vallas Kandava, Aizdzire, Daigone ja Līga külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1957 liideti Līga ja Kandava külanõukogu Kandava linnaga, kus nad moodustasid kandava linna maaterritooriumi. Aastal 1967 liideti osa sellest Aizdzire külanõukoguga. Aastal 1975 liideti Kandava linna maaterritooriumiga osa Pūre ja Aizdzire külanõukogu maid. Kaks aastat hiljem ühendati kogu maaterritoorium Aizdzire külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati Aizdzire külanõukogust vald.[4] Aastal 1991 nimetati see ümber Kandava vallaks. Aastal 1996 liideti Cēre ja Kandava valla maad Kandava linnaga, kus need moodustasid Kandava linna maaterritooriumi. Aastal 1997 liideti sellega veel Matkule ja Zemīte vald. Aastal 1999 moodustati Kandava linna maaterritooriumist Kandava piirkond.[5] 2009. aastal vald taastati kui Kandava piirkonda kuuluv haldusüksus. Aastal 2021 liideti vald Tukumsi piirkonnaga.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kandava kirikumõisa hoone, hiiepaigad Melderi Kuradikoobas ja Melderi kuradikivi, Čāpuļi linnamägi ja hiiepaik Čāpuļi Ohvrimägi või palvemägi.[6]
Loodus
Valda läbib Abava jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Amula.
Looduskaitse all on Mācītājmuiža tammed, Kalniņi tamm, Kalnamuiža kaldapealne (osaliselt Matkule vallas), Kalnmuiža elupuu, Abava Kuradikoobas, Rūmene allee, Elki kalmistu lehis, Ozolāji mänd, Ozolāji tamm ja Kuradisilma allikas, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuid. Valla keskosa jääb Abava ürgoru looduspargi territooriumile.[7]