Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.[1]
Silmamuna sisemus moodustab silma optilise süsteemi – koosnedes vesivedelikust, silmaläätsest ja klaaskehast.[2]
Koduloomadel
Silmamuna seina 3 kesta
Ka loomade silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast:[3]
Inimese silmamuna
Inimese silmamuna läbimõõt on keskmiselt 24 mm ja kaal umbes 7 g. Meeste silmad on naiste silmadest veidi suuremad. Silmamunal eristatakse eesmist ja tagumist poolust. Sagitaalselt läbi nimetatud pooluste minev joon moodustab silma optilise telje. Silmamuna asetseb silmakoopa eesmises osas , ta on ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega jm., tagapool on ta nägemisnärvi abil ühenduses peaajuga. Silmamuna koosneb ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust.
Silmamuna seina 3 kesta
Silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast:
- 1. Välimine kest ehk silmamuna fibrooskest ehk kiudkest koosneb:
- a. sarvkest ehk kornea
- b. kõvakest ehk skleera
- 2. Keskmine kest ehk silmamuna soonkest koosneb:
- a. vikerkest ehk iiris
- b. ripskeha ehk tsiliaarkehake
- c. soonmik ehk soonkest ehk pärissoonkest
- 3. Sisemine kest ehk silmamuna sisekest koosneb:
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 701:2004.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 394, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
Välislingid
