Semeliškėses on gümnaasium, postkontor, kultuuriklubi ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1783 ehitatud puidust katoliku kirik (vanim puukirik Leedus), õigeusu kirik aastast 1895 ja vesiveski.
Elanikkond
410 (1868)
968 (1897)
500 (1901)
785 (1902)
878 (1923)
587 (1959)
623 (1970)
675 (1979)
540 (1982)
556 (1986)
691 (1989)
660 (2001)
580 (2011)
Nimi
Alevi nimi on (nime lõpu järgi otsustades) tulenenud isikunimest. Nimi oli tõenäoliselt Samilis; alevi nimi oli pikka aega Samiliškės', hiljem aga Semeliškiai. Tänapäevast nime kannab alev alates XX sajandi esimesest poolest.
Õigeusu kirik
Ajalugu
Arvatakse, et asula tekkis millalgi vahemikus 1276–1283, mil Traidenis asustas sellesse piirkonda ristisõdijate eest pagevaid preislasi ja Leedu läänealade elanikke. Kirjalikes allikates on Semeliškėst esmamainitud aastal 1375. Aastal 1501 ehitati sinna esimene kirik.
Aastail 1529–1567 oli Semeliškės privileegideta linnade nimistus. Tõenäoliselt oli toona tegemist ikkagi aleviga, sest alevitele tüüpiliselt olid Semeliškėsel olemas õigus turuplatsile ja elanikel õigus metsast puid varuda, seeni ja marju korjata ning jõgedest ja järvedest kala püüda.
Aastast 1578 on esimesed teated Semeliškėse mõisa kohta. Mõis kuulus pikka aega Römeritele, alates XVIII sajandist aga Zawiszadele. Aastal 1782 valmis sealne puidust katoliku kirik.
Tsaariajal oli Semeliškės venekeelne nimekuju Сумилишки.[2] Aastal 1895 valmis sealne õigeusu kirik, järgmisel aastal moodustati selle juurde ka õigeusu kihelkond. Aastast 1954 on see Vievise õigeusu kihelkonna abikirikuks.[3]
XX sajandi alguses elas alevis 300 juuti, kes moodustasid ligi kolmandiku alevi elanikkonnast. Sõja puhkedes pagesid sinna 200 juuti Baranavičyst, paisutades sealse juudi kogukonna 500-pealiseks.[4] 6. oktoobril 1941 hukkasid Saksa okupatsiooniväed alevi lähistel metsast 962 juuti, kellest osad olid pärit Vievisest, osad aga Žasliaist.[5]
.jpg)
