Seestütlev kääne

Seestütlev kääne ehk elatiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv lähtekääne, mis esineb peamiselt soome-ugri keeltes.

Eesti keel

Seestütleva käände tunnus on st. Seestütleva käändega väljendatakse:

lähtekohta, nt Tulin linnast;
algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni;
lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu;
võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem;
materjali, nt puust mänguasjad;
kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja;
põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged;
passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud;
lisandit, nt üliõpilasest poeg;
rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam. Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaame.

Seestütlev väljendab verbide rektsioonilise laiendina:

objekti, millele tegevus on suunatud, nt Ta ei saanud sellest aru. Miks sa ei rääkinud mulle oma murest? Mis sa tast narrid?
midagi, millega puudub või katkeb ühendus, nt Ta jäi abirahast ilma. Ta loobus oma ideest üsna ruttu;
või on selge tähenduseta, nt Mari vaimustub kõigest väga kergesti. Kõik oleneb olukorrast.^[1]

Seestütlevas käändes sõnad esinevad lauses enamasti määruse või täiendina.^[2]

↑ Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.