Sametmusta värvi tšintšilja värvuse eristuvaim joon võrreldes standardhalliga on pea sügavmust värvus
Sametmust on üks mustjatest värvitoonidest, sameti pinna taoliselt matilt ja pehmelt sügavmust[1].
Värvinimetust kasutatakse eelkõige mattide pindade ja materjalide kohta, aga ka silmade, juuste, sulestiku jm värvuse kirjeldamiseks.
Variatsioonid
E. F. Glockeri "Grundriss der Mineralogie ..." nimetab sametmusta (sammtschwarz) puhtaimaks mustaks ja värvuse näidismineraaliks obsidiaani[2].
1821. aasta värviõpik "Werner's Nomenclature of Colours" loeb sametmusta (velvet black) musta värvuse etalontooniks. Selle näideteks toob ta lisaks musta sameti värvusele muti karvkatte, musta kuke sabasulgede ja krüüsli sulestiku värvuse, taimedest silmoa (lehmahernes, Vigna unguiculata) musta täpi ja mineraalidest obsidiaani[3].
Sametmust (black velvet) tšintšilja on geenimutatsiooniga, mis muudab looma näo-, pea- ja seljakarva karvatipud tumedamaks, nii et need moodustavad seljapoolel katkematu sügavmusta kasuka tšintšilja ninast sabajuureni. Külgedel on tumehall üleminekuala ja kõhualune on puhasvalge. Silmad on tumedad ja kõrvad hallid.[4]
