Saksa Julgeolekupolitsei ja SD

Saksa Julgeolekupolitsei ja SD
Sicherheitspolizei und SD

SS logo
Asutatud	1941
Tegevuse lõpetanud	1944
Asukoht	Tõnismägi 16, Tallinn
Juhtkond	Kommandeur der SiPo und des SD in Estland Martin Sandberger
Emaorganisatsioon	Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Eesti kindralkomissariaadi Kõrgem SS-i ja politseijuht

Saksa Julgeolekupolitsei ja SD oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis, aastatel 1941–1944, Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ja Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.

Kommandeur der SiPo und des SD in Estland Martin Sandberger

Enne saksa vägede kallaletungi Nõukogude Liidule moodustati Saksamaa Riikliku Julgeoleku Peaameti RSHA, erinevate allüksustest pärit ametnikest operatiivgrupid (Einsatzgruppen der Sicherheitspolizei und des SD) A, B, C ja D, mis liikusid koos pealetungivate Saksa vägedega ning mille ülesanneteks olid kohtuvälised repressioonid:

• poliitiliste vastaste vastu- kommunistide, kommunistlike noorte ja nõukogude aktivistide, NKVD kaastöötajate, Punaarmee poliittöötajate väljaselgitamine ja hävitamine,
• rassiliselt mitteväärtuslike elementide (juudid, mustlased ja asiaadid) hävitamine vastavuses Saksa natsionaalsotsialistliku partei põhimõtetega,
• pinna ettevalmistamine üleminekuks Saksa tsiviilvõimule.

Eestis panid sõja- ja inimsusvastaseid kuritegusid toime Einsatzgruppe A-le allunud Sonderkommando 1a liikmed, kes liikusid pealetungiva Wehrmacht’i väeüksuste järel.

1. maist 1942 reorganiseeriti Eesti alal tegutsenud Martin Sandberger juhendamisel tegutsenud Sonderkommando 1a Eesti kindralkomissariaadi Kõrgemale SS ja politseijuhile (SS- und Polizeiführer Estland, SS-Brigadeführer) Hinrich Möllerile alluvaks Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, mille ülemaks jäi Martin Sandberger, kellele allusid kriminaal- ja poliitiline politsei – Julgeolekupolitsei ja NSDAP julgeolekuteenistus SD ja lisaüksused.

Eesti poliitiline politsei ja kriminaalpolitsei muudeti formaalselt Eesti Omavalitsuse juhile alluvaks "Eesti Julgeolekupolitsei ja SD"-ks^[1] kuid tegelikult täideti Saksa riigi poliitikat ellu viiva Julgeolekupolitsei ja SD Eestis juhi korraldusi.

Julgestus- ja politseiaktsioonide läbiviimisel rakendati ka teisi politseiharusid ja sõjaväestatud üksusi: Eesti Erikompanii nr. 1, Eesti Julgeolekupolitsei I pataljon (1. Estnische Sicherheitspolizei Bataillon der SD) ja Omakaitseüksusi.

• 3. detsember 1941 – september 1943 Martin Sandberger;
• september 1943 – september 1944 Bernhard Baatz

Juhid ja struktuur mais 1942

Saksa sektor A

• juht (Gruppenleiter) SS-Obersturmbannführer Eduard Ullmann (31. august 1889 -)
• Abteilung A I/II Stababteilung Obersturmbannführer Fritz Störtz (sünd. 30. mai 1912, SS Nr 283241);
  • A I A Personal SS-Obersturmführer Wilhelm Gehler
  • A I B Erziehung und Ausbildung – SS-Obersturmbannführer Dr. Heinrich Bergmann^[2],
  • A I C Leibesübungen – U´sturf. Eberhard Büttner,
• A II SS-Obersturmbannführer Dr. Heinrich Bergmann (05.1943–);
  • A II A Organisatsion – U´sturf. Eberhard Büttner,
  • A II C Verwaltung – SS-Obersturmbannführer Konrad Schmittnägel,
  • A II C1 Haushaltung und Besoldung O´sturmbf. Emil Brünne,
  • A II D1/2 Funk, foto und Filmwesen – SS-Obersturmbannführer Emil Brünne,
  • A II D3/4 Kraftfahr, Waffenwesen U´sturmf. Paul Botor.
• Abteilung A III Lebensgebiete Sturmbf. dr. Martin Sandberger
  • A III A/C Kultur, Volkstum, Gemeinschaft O´sturmbf. Herbert Burmeister;
  • A III A2/3 Rechtleben und verwaltung – rtf. Ferdinand de Buhr,
  • A III B SS-Untersturmführer Ergard Böhm
  • A III C SS-Oberscharführer Gustav Heuser
  • A III D Wirtscaft O´sturmbf. Fritz Störtz;
  • A III D1 Ernährunungswirtschaft U´scharf. Balthasar Buxhoeveden, Buxhoeveden,
  • A III D2/3 Handel und Finanzwirtshaft U´stuf. Höllein,
  • A III D4/5 Industrie und sozialwesen O´scarf. Schröter,
• Abteilung IV Politische Politzei Stubaf. Paul Seyler,
  • A IV A Kommunismus – O´stubaf. Heinrich Bergmann;
  • A IV B,C,3 Kirchen, Presse, Schriftum O´stuf. Herbert Burmeister;
  • A IV E Abwehr U´stuf. Gustav von Seefeld,
  • A IV F Ausland U´stuf. Gustav von Seefeld;
• Abteilung V Kriminalpolitzei S´tubaf. Ullmann, SS-Obersturmbannführer Dr. Heinrich Bergmann (05.1943–)
  • A V A/D Rechtsfragen, Vorbeidung, kriminalwissenschaft H´scharf. Fritz Springer;
  • A V B/C Strafrechtl. Bearbeitung und Erkennungsdienst O´scharf. Brückner^[3].

Eestis aga käsitles Sandberger oma saksa ametnike rolli peamiselt kui järelevalvefunktsiooni täitmist ja jättis eestlastele üsna vabad käed. Kõik olulisemad otsused, sealhulgas enamiku surmaotsuseid, kinnitas siiski Julgeolekupolitsei ja SD ülem isiklikult.

Julgeolekupolitsei ja SD aparaat oli üsna suur: 1. juulil 1942 allus Sandbergerile 139 sakslast, lisaks Fritz Störzi staabikompanii, mis kuulus Relva-SSi koosseisu, ja 102 eestlast saksa sektoris. Eesti Julgeolekupolitsei sektoris oli 873 ametnikku, lisaks 259 meest SD-erikompaniis ja Peipsi-tagustes Eesti Julgeolekupolitsei pataljonides.

1. oktoobril 1942 oli Saksa Julgeolekupolitsei ja SD alluvuses:

• 591 sakslast
• 5110 kohalikku Kaitse vahipataljonlast üksikteenistustes;
• 5385 kohalikku Kaitse vahipataljonlast Pataljoni koosseisus^[4]

Piirkondlikud asutused

• Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Tartu Välisosakond, ülem SS-Untersturmführer Burmeister, Riigikohtu hoones Aia tänav 35, Tartu;
• Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Narva Välisosakond, ülem SS-Untersturmführer Stange;
• Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Pärnu Välisosakond, ülem SS-Untersturmführer Zeyffert;
• Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Kiviõli Välisosakond, ülem SS-Hauptsturmführer Gesse;
• Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Haapsalu Välisosakond, ülem SS-Rottenführer Bechreiser^[5];

Sõjaväestatud üksused

• Eesti Julgeolekupolitsei I pataljon
  • Saksa Julgeolekupolitsei ja SD kasutuses olid vajadusel ka Ordnungspolizeile alluvad eestlastest koosnevad Politseipataljonid, millest üks baseerus Ameerika tänaval, pärastpoole aga Järvel. Nende rutiinseks igapäevaseks tegevuseks oli valveteenistus ja vastava vajaduse korral diversantide püüdmine. Hiljem korjati sellest pataljonist kõik pikemad poisid Eesti SS Leegioni.

Juhid ja struktuur mais 1943

• Abteilung A I/II Stababteilung SS-Hauptsturmführer Rudolf Drefahl
• Abteilung IV Politische Politzei SS-Obersturmbannführer Dr. Heinrich Bergmann (05.1943–)
• Abteilung V Kriminalpolitzei SS-Obersturmbannführer Dr. Heinrich Bergmann (05.1943–)

Juhid ja struktuur märtsis 1944

• juht (Gruppenleiter) SS-Hauptsturmführer Gerhard Kortkampf;
• A I Osakond - Personaliosakond;
  • A I A Personalireferentuur, Untersturmführer Eberhard Büttner,
    • A I A 1 (a)- Julgeolekupolitsei ja SD töötajate üldised personaliküsimused;
    • A I A 2 (b)- Kohalike töölaagrite töötajate üldised personaliküsimused;
    • A I A 2–4 (a)- Julgeolekupolitsei ja SD töötajate isikuandmed;
    • A I A 2–4 (b)- Kohalike töölaagrite töötajate isikuandmed;
    • A I A 5 (a) – NSDAP ja SS liikmete isikuandmed;
    • A I A 5 (b) – SS pädevuses olevad küsimused kohalikes töölaagrites;
    • A I A 6 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD töötajate sotsiaalküsimused;
    • A I A 6 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate sotsiaalküsimused;
  • A I B Koolitus ja väljaõpe – SS-Untersturmführer Ferdinand de Buhr;
    • A I B 1 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD töötajate poliitiline ja ideoloogiline harimine;
    • A I B 1 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate poliitiline harimine;
    • A I B 2 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD uute töötajate värbamine ja arendamine;
    • A I B 2 (b) – Kohalike töölaagrite uute töötajate värbamine ja arendamine;
    • A I B 3 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD kooli väljaõppekavade väljatöötamine;
    • A I B 3 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate kooli väljaõppekavade väljatöötamine;
    • A I B 4 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD kooli muud haridusplaanid;
    • A I B 4 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate kooli muud haridusplaanid;
    • A I B 5 – Üldfüüsiline ettevalmistus;
    • A I B 6 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD töötajate füüsiline ettevalmistus;
    • A I B 6 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate füüsiline ettevalmistus;
    • A I B 7 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD töötajate sõjaline ettevalmistus;
    • A I B 7 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate sõjaline ettevalmistus;
• A II Osakond SS-Obersturmführer Ernst Hennig
  • A II Haldusreferentuur -Majapidamine, raamatupidamine, palgad ja varustamine – SS-Hauptsturmführer Rudolf Drefahl,
    • II A 1 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD majapidamisküsimused;
    • II A 1 (b) – Kohalike töölaagrite majapidamisküsimused;
    • II A 2 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD varustus ja palgaküsimused;
    • II A 2 (b) – Kohalike töölaagrite varustus ja palgaküsimused;
    • II A 3 – Rahandus ja raamatupidamine;
    • II A 4 – Rahanduse järelevalve ja haldus;
  • A II B Majapidamis-, vangide-, ja juriidilised küsimused,SS-Obersturmführer Ernst Hennig
  • A II C1/2 – Raadio, telegraafi ja telefonikontroll – SS-Obersturmführer Ernst Hennig,
  • A II C3/4 – Transport ja relvastus SS-Obersturmführer Ernst Hennig.

• A III Osakond – Eluvaldkonnad ((Lebensgebiete)) Gerhard Kortkampf,
  • A III A SS-Obersturmführer Franz Diezemann
  • A III B SS-Untersturmführer Ergard Böhm
  • A III C SS-Oberscharführer Gustav Heuser
  • A III D SS-Untersturmführer Gottfrid Semrau

• IV Poliitiline politsei (Politische Politzei) SS-Obersturmbannführer Dr. Heinrich Bergmann, asukoht paiknes aadressil Toompuiestee 4 ( Kaarli kiriku maja, hiljem Nõukogude ajal oli seal Balti Laevastiku Spordiklubi)^[6]
  • A IV A – Kommunism, marksism, sõjavangid, kommunistide lendlehed SS-Hauptsturmführer Buchelt;
  • A IV B – kirikud ja juudid SS-Hauptsturmführer Buchelt;
  • A IV C – seltsid ja ühingud ning press- Referent: Buchelt
  • A IV D – emigratsioon ja võõrtöölised – Referent: Buchelt
  • A IV E – Heinrich Bergmann
  • A IV F – piiripolitsei ja isikut tõendavad dokumendid – Ferdinand de Buhr;

• Abteilung V – Kriminaalpolitsei SS-Hauptsturmführer Maisch;
  • A V A Haldustegevus ja kriminaalpreventsioon – SS-Sturmscharführer Niklaus
  • A V B Kriminaaluurimised – SS-Sturmscharführer Karl Kessler
  • A V C Kuritegude jälitus ja varjatud jälgimine
  • A V D

• Eesti Julgeolekupolitsei I pataljon, ülem Bernhard Baatz, asetäitja August Vainlo^[7]

 Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Vastuluuretegevus

• 26. oktoobril 1942 peeti kinni Suurbritannia Special Operations Executive poolt Eestisse saadetud endine Tartu Ülikooli inglise keele õppejõud Ronald Seth^[8]

Viited

1. Mõrvarid maskita. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961, lk 15
2. Personelle Kontinuitäten nach 1945 in der Polizei (BKA)
3. "Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity," (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 15. detsembril 2008.
4. Georg Tessin and Norbert Kannapin. Waffen-SS und Ordnungspolizei im Kriegseinsatz 1939–1945 (Biblio Verlag, Osnabrueck: 2000), lk. 581
5. Ervin Martinson. Haakristi teenrid. Eesti Riiklik Kirjastus 1962 lk. 44
6. "Inglased osalesid Tallinna pommitamises. [[Jüri Liim]], 20. märts 2002". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 22. juulil 2009.
7. "Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity," (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 15. detsembril 2008.
8. Семнадцать мгновений войны

Kirjandus

• Ruth Bettina Birn. Die Sicherheitspolizei in Estland 1941–1944: Eine Studie zur Kollaboration im Osten. Sammlung Schöningh zur Geschichte und Gegenwart." Ferdinand Schöningh, Paderborn 2006.
• Birn, Ruth B, Die Sicherheitspolizei in Estland 1941–1944,

Välislingid

• Karl Gengenbach