Enne saksa vägede kallaletungi Nõukogude Liidule moodustati Saksamaa Riikliku Julgeoleku Peaameti RSHA, erinevate allüksustest pärit ametnikest operatiivgrupid (Einsatzgruppen der Sicherheitspolizei und des SD) A, B, C ja D, mis liikusid koos pealetungivate Saksa vägedega ning mille ülesanneteks olid kohtuvälised repressioonid:
poliitiliste vastaste vastu- kommunistide, kommunistlike noorte ja nõukogude aktivistide, NKVD kaastöötajate, Punaarmee poliittöötajate väljaselgitamine ja hävitamine,
rassiliselt mitteväärtuslike elementide (juudid, mustlased ja asiaadid) hävitamine vastavuses Saksa natsionaalsotsialistliku partei põhimõtetega,
pinna ettevalmistamine üleminekuks Saksa tsiviilvõimule.
1. maist 1942 reorganiseeriti Eesti alal tegutsenud Martin Sandberger juhendamisel tegutsenud Sonderkommando 1a Eesti kindralkomissariaadi Kõrgemale SS ja politseijuhile (SS- und Polizeiführer Estland, SS-Brigadeführer) Hinrich Möllerile alluvaks Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, mille ülemaks jäi Martin Sandberger, kellele allusid kriminaal- ja poliitiline politsei – Julgeolekupolitsei ja NSDAP julgeolekuteenistus SD ja lisaüksused.
Julgestus- ja politseiaktsioonide läbiviimisel rakendati ka teisi politseiharusid ja sõjaväestatud üksusi: Eesti Erikompanii nr. 1, Eesti Julgeolekupolitsei I pataljon (1. Estnische Sicherheitspolizei Bataillon der SD) ja Omakaitseüksusi.
A V A/D Rechtsfragen, Vorbeidung, kriminalwissenschaft H´scharf. Fritz Springer;
A V B/C Strafrechtl. Bearbeitung und Erkennungsdienst O´scharf. Brückner[3].
Eestis aga käsitles Sandberger oma saksa ametnike rolli peamiselt kui järelevalvefunktsiooni täitmist ja jättis eestlastele üsna vabad käed. Kõik olulisemad otsused, sealhulgas enamiku surmaotsuseid, kinnitas siiski Julgeolekupolitsei ja SD ülem isiklikult.
Julgeolekupolitsei ja SD aparaat oli üsna suur: 1. juulil 1942 allus Sandbergerile 139 sakslast, lisaks Fritz Störzi staabikompanii, mis kuulus Relva-SSi koosseisu, ja 102 eestlast saksa sektoris. Eesti Julgeolekupolitsei sektoris oli 873 ametnikku, lisaks 259 meest SD-erikompaniis ja Peipsi-tagustes Eesti Julgeolekupolitsei pataljonides.
1. oktoobril 1942 oli Saksa Julgeolekupolitsei ja SD alluvuses:
591 sakslast
5110 kohalikku Kaitse vahipataljonlast üksikteenistustes;
5385 kohalikku Kaitse vahipataljonlast Pataljoni koosseisus[4]
Saksa Julgeolekupolitsei ja SD kasutuses olid vajadusel ka Ordnungspolizeile alluvad eestlastest koosnevad Politseipataljonid, millest üks baseerus Ameerika tänaval, pärastpoole aga Järvel. Nende rutiinseks igapäevaseks tegevuseks oli valveteenistus ja vastava vajaduse korral diversantide püüdmine. Hiljem korjati sellest pataljonist kõik pikemad poisid Eesti SS Leegioni.
Ruth Bettina Birn. Die Sicherheitspolizei in Estland 1941–1944: Eine Studie zur Kollaboration im Osten. Sammlung Schöningh zur Geschichte und Gegenwart." Ferdinand Schöningh, Paderborn 2006.