Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Süvaveekerke vastandnähtus on pealisvee sukeldumine (inglise downwelling).
Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks.
Süvaveekerke põhjustajaks on kas piki randa (nii et põhjapoolkeral olles jääb maa allatuult vaadates vasakule) või maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena enamasti külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest. Põhja Eesti rannikul esineb süvaveekerge peaaegu igal suvel püsivate idatuulte korral, sealjuures võib mere pinnakihi temperatuur ranna lähedal langeda ligi 10-15 kraadi, kuumalainete ajal maksimaalselt kuni 20 kraadi võrra [1][2]. Talvine süvaveekerge võib Eesti rannikumeres aga põhjustada pinnavee temperatuuri mõnekraadist tõusu, mis omakorda võib takistada mere kinnikülmumist [3].
Mujal maailmas on tuntuim süvaveekerkeala näide Lõuna-Ameerika läänerannikul. Meri on seal subduktsioonivööndi ja sellega seotud süviku tõttu sügav ning tavaliselt püsivad seal idakaartetuuled, mis vee pinnakihi ookeanile puhuvad.
Süvaveekerkest saavad palju kasu Peruu ja Tšiili kalurid, sest toitaineterikas vesi meelitab sinna hulgaliselt kalu.
Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist nähtust nimetatakse El Niñoks ja selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle mõju on globaalne, ning seetõttu võib tal olla seos globaalse soojenemisega[viide?]; viimastel aastatel on täheldatud El Niñode kestuse pikenemist[viide?].
Süvaveekerge soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on toitaineterikas (peamiselt nitraadid ja fosfaadid). Koos merevees lahustunud süsinikdioksiidiga kasutavad neid ainevahetusel fotosünteesivad bakterid ja protistid, keda nimetatakse fütoplanktoniks. Fütoplanktonist toituvad omakorda mereloomad, keda inimene sageli toidu eesmärgil püüab.
Süvaveekerge mõjutab oluliselt ka kliimat, sest külm vesi jahutab atmosfääri alumist kihti, tuues sellega kaasa temperatuuriinversiooni, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka pilvede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas Atacama kõrbes sajab üliharva.
Süvaveekerke tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis õhutemperatuuriga. Näiteks California lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn Santa Ana tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse Euroopas föönideks ja Kaljumäestikus chinook'ideks. See teeb õhu küll väga kuumaks ja kuivaks, kuid ühtlasi viib ka sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
Viited
Vaata ka
