Lihapallid (köttbullar) koos kartulipüree ja pohlamoosiga on rootslaste seas väga populaarsed.
Rootsi köök kätkeb endas Rootsi toiduvalmistamise traditsioone. Seda iseloomustavad regionaalsed erinevused ning see on väga avatud uutele maitsetele. Palju kasutatakse liha, kala, piimasaaduseid, kartuleid ja leiba.
Surströmming ehk hapendatud räim on Põhja-Rootsi päritolu delikatess, mille valmistamine sarnaneb hapukapsa valmistamisega.
Rootsi põhjaosas on traditsiooniliselt olnud suurem roll põhjapõdra- ja ulukite lihal, riigi lõunaosa toidulaual on kõrgelt hinnatud värskeid juurvilju. Pikk merepiir ja arvukad siseveekogud on tinginud rahvusköögis kalatoitude rikkaliku valiku. Toitudes eelistatakse kalafileed ja tihti keeratakse kalad rulli, maitsestades rikkalikult lihapoolt.
Maitsestamise juures on rootslastele iseloomulik sage suhkru kasutamine – magusad võivad olla isegi kõikvõimalikud kalatoidud, supid, pasteedid ja liharoad. Maitsetaimedest tarvitatakse rohkelt porrulauku ning salatites on populaarsed nii roos-, leht- ja käharkapsas kui ka spargel.
Väga tuntud on Rootsi laud (smörgåsbord 'võileivalaud'), mis on lauakatmisviis, mille puhul pannakse toidud lauale valmis ja võetakse sealt pärast ilma lauas istumata.
Lihtsat ja kohalikest toorainetest valmistatud toitu tähistatakse mõistega husmanskost. Toiduvalmistamisel eelistatakse aga sageli praeahjus küpsetamist ning tihti pakitakse küpsetatavad toiduained fooliumi, et küpsetatav säilitaks oma mahlasuse.
