Rohkem kui 12 000 tema ettevõtte töötajat liitus Ukraina relvajõudude ridadega. 846 töötajat (sõjaväelased ja tsiviilisikud) hukkus, 97 inimest jäi kadunuks ja 69 tabati (2022-2024).[2]
Washington Post nimetas 2022. aasta lõpus ärimehe Venemaa sissetungi ajal Ukrainale suurimaks eraannetajaks, märkides, et ta annetas abi üle 100 miljoni dollari. 2024. aasta detsembri seisuga ulatus Ahmetovi ja tema ettevõtete koguabi Ukraina relvajõududele ja sõjast mõjutatud ukrainlastele 300 miljoni dollarini. Ukraina väljaande NV reitingu järgi annetas ta Venemaa-Ukraina sõja ajal enim ZSU-le ja humanitaarvajadustele Ukraina 50 parima ettevõtte ja ärigrupi hulgas.[3]
Septembris 2021 hindas Bloomberg tema varanduse suuruseks 10 miljardit USA dollarit[7]. Forbesi hinnangul oli ta 2021. aastal maailma rikkaimate inimeste edetabelis 327. kohal varandusega 7,6 miljardit dollarit[8].
1995. aastal asutas Ahmetov panga Dongorbank (Донгорбанк)[9]. 1996. aastast on ta jalgpalliklubi Donetski Šahtar president.
Ahmetov on Ukraina suurim maksumaksja. 2011. aastal maksis ta riigile 67,8 miljonit grivnat tulumaksu[10], aastatel 2012–2014 aga kokku 380 miljonit.[11][12] 2022. aastal maksis Ahmetov eraisikuna 2021. aasta eest kõigi tasandite eelarvetesse ligikaudu 1,8 miljardit UAH.[13][14]
Kevadel 2015 levis meedias uudis, et Ahmetovi suhtes on algatatud kriminaalmenetlus seoses terrorismi ja separatismi finantseerimisega. Tema enda pressiteenistus lükkas aga etteheited tagasi.[17][18]. Prokuratuur kuulas Ahmetovi üle tunnistajana ning süüdistust talle ei esitatud.
2015. aasta jaanuaris teatas peaprokurör Vitali Jarema, et Rinat Ahmetovit kuulati peaprokuratuuris tunnistajana üle seoses terrorirühmituste rahastamisega Donbassis. Meedia teatel viibis Ahmetov prokuratuuris kuus tundi. Hiljem kinnitas ka Ahmetov ise seda teavet oma kommentaarides meediale, märkides, et rohkem kommentaare tal ei ole.[19][20][21]
Pärast Venemaa sõjalise sissetungi algust Ukrainasse ütles Ahmetov aga Bloombergile, et Zelenskõi täidab vääriliselt oma põhiseaduslikku kohustust kaitsta Ukrainat, riigi suveräänsust ja territoriaalse terviklikkuse taastamist. "Meie ühine eesmärk on vaba, sõltumatu, terviklik, demokraatlik, euroopalik Ukraina."[25]
22. veebruaril 2022 teatas Ahmetov, et SCM on teinud 1 miljardi grivna suuruse maksude ettemaksu riigile.[26]
Pärast täiemahulise sissetungi algust teatas ta, et Venemaa on agressor ja Putin on sõjakurjategija ning Mariupolis asuvad Azovstali ja Mariupoli raua- ja terasetehased ei tööta Venemaa okupatsiooni all ning peatas ajutiselt nende tegevuse.[27][28]
"Olen öelnud rohkem kui korra ja ütlen veel kord: õnnelik Donetsk, õnnelik Donbas saab olla ainult ühtses ja õnnelikus Ukrainas," ütles ta 16. veebruaril 2022 (Mariupol).[29]
26. veebruaril teatas Ahmetov, et on saatnud Ukraina abistamiseks 600 miljonit grivnat ning SCM juhtis projekte relvajõudude, sõjaväeüksuste ja elanikkonna toetamiseks.[30]
On teada, et 2022. aasta 24. veebruarist kuni maini on Ahmetovi ettevõtted Ukraina relvajõudude ja vägede abistamiseks ning toetamiseks annetanud 2,1 miljardit grivnat ehk 70 miljonit eurot.[31]
Abi on pakkunud Ahmetovi fond, kõik SCM-i ettevõtted, Donetski FK Šahtar. 2022. aasta mai lõpus eraldas Ahmetov Ukraina abistamiseks veel 100 miljonit eurot. "Aitame sõjas kannatada saanud tsiviilelanikke – toome toitu, ravimeid. Meie energeetikainsenerid taastavad elektriühendusi sageli oma eluga riskides, tuues Ukraina linnadesse ja küladesse tagasi rahulikuma elu. Aitame Ukraina armeed ja maakaitseväge. Võimaluse korral töötame rinde vajaduste nimel. Meie metallurgiatehased toodavad tankitõrjesiile ja terast kuulivestide jaoks.[32][33]
"Rinat Ahmetovi terasrinne" on algatus, mille eesmärk on tugevdada Ukraina kaitsevõimet ning Ukraina relvajõudude ja teiste kaitsejõudude materiaalset toetust Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse 2022. aastal.[34]
2023. aasta jaanuaris teatas Ahmetov Mariupoli kaitsjate ja langenud sõdurite perede abistamiseks projekti „Azovstali süda” käivitamisest, mille jaoks eraldas ta 1 miljard grivnat.[35]
2022. aastal vähenes Ahmetovi varandus Forbesi andmetel Venemaa sissetungiga Ukrainasse kahe nädalaga ligi 14 miljardilt dollarilt alla 6 miljardi dollari ja võib tõenäoliselt olla vähenenud veelgi.[36]
2023. aastal lõpetas Ahmetov Euroopa suurima Tiliguli tuulepargi teise etapi.[37]
Tema ettevõtteid usaldatakse USA-s,[38] ja see viib LNG-d Ukrainasse 2024. aastal.[39] 2023. aasta keskel nendib Bloomberg, et invasiooni tõttu varjasid oligarhid Ukrainas märkimisväärset osa oma mõjust.[40]
Ahmetov kavatseb Venemaa kohtusse kaevata kahjude pärast, mis tema sõnul ulatusid 17–20 miljardi dollarini tema terasetehaste pommitamise tõttu Mariupolis. "Kaebame Venemaa kindlasti kohtusse ja nõuame kõigi kahjude ja kaotatud äride hüvitamist."[41]
2022. aasta juunis esitas Rinat Ahmetov Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) Venemaa Föderatsiooni vastu hagi Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu tema varadele tekitatud kahju hüvitamiseks.[42]
2023. aasta aprillis ütles Ahmetov, et nõuab Venemaalt hüvitist ka kõigi kahjude eest, mis on talle tekitatud tegevusesse sekkumise või niinimetatud DPR-i ja LPR-i varade ja investeeringute sundvõõrandamise tagajärjel. Venemaa juhtimisel või kontrolli all aastatel 2014-2017. Saadud tulu kasutatakse tulevikus Ukraina taastamiseks.[43]
Ahmetov ütles, et on olnud Ukrainas alates sõja algusest Venemaaga, lisades: "Me usume oma riiki ja usume oma võitu."[44]
