Püha Nino risti kuju eristab teistest ladina ristidest selle horisontaalse põikpuu harude kerge allapoole kallutatus. Pärimuse järgi jutlustaspüha Nino, Kapadookiast pärit naine ja püha Georgi sugulane, kellest pärast imelist nägemust sai misjonär, 4. sajandi Ibeerias (mis hõlmas Lõuna- ja Ida-Gruusiat ning Kirde-Türgit) kristlust just seda risti kasutades. Risti originaal on tähtis reliikvia, mis asub Tbilisi Sioni katedraalis[2].
Legendi järgi andis risti Ninole neitsi Maarja, legendi teises versioonis tegi Nino risti ise kahest oma juustega kokku seotud viinapuuoksast teel Mtshethasse[1]. Siiski pole leitud enne varauusaega iseloomulike longus harudega Nino risti kujutisi.
Ajaloost
Risti hoiti 541. aastani MtshethaSvetitskhoveli katedraalis. Pärslaste sissetungi ajal viidi see Armeeniasse ja jäi sinna ajani, mil Davith IV vallutas Ani muslimitelt 1124. aastal tagasi ja tõi risti Mtshethasse. Kuningas Vahtang III (1303–1307) lasi risti paigutada ümbrisesse, millele olid taondatud stseenid püha Nino elust.
.jpg){kind=icon}
