Valla pindala on 207 km². 2016. aasta seisuga elas seal 920 inimest.[2] Vallavanem on Santa Šēniņa.[3] Valla keskus on Blāzma küla.
Ajalugu
Puze mõisavallaga ühendati aastal 1891 Puzenieki mõisavald ja see pani aluse Puze vallale. Aastal 1935 oli Puze valla pindala 261,2 km² ja seal oli 2041 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Puze, Amele ja Mode külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Puze külanõukoguga likvideeritav Amele külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda.
Loodus
Suurimad jõed on Rinda jõgi ja Stende jõgi. Järvedest asuvad vallas 4,2 hektari suurune Ieriņezers, Ugāle valla piiril asuv 4,4 hektari suurune Dūņezers, 6,9 hektari suurune Dzilene järv, 7,8 hektari suurune Zutene järv, 20,4 hektari suurune Seklene järv, 19,6 hektari suurune Dižiere järv ja 520 hektari suurune Puze järv. Usma valla piiril asub Vasnieki soo pindalaga 497 ha. Vald ise asub Kursi madalikul, põhjaosa ka Rannikumadalikul, kõrgeim koht asub Amele lähistel ja ulatub 56,5 meetrit üle merepinna. Valla pindalast katavad metsad 76,7%.[6]
Looduskaitse all on Akmeņkalnsi kuradi jalajäljega kivi, Puze ja Puzenieki mõisade juures kasvab ka mitu nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valla idaosas asuvad osaliselt Raķupe oru hoiuala ja Stikli soode hoiuala, lääneosas asub 8 hektari suurune Puze liiviku konnade elupaiga hoiuala.[7]
Kaitstavad objektid
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puze kirikumõisa hooned (õpetaja maja ja majandushoone), Puze linnamägi ja Puze luteri kirik koos sealse nelja vapireljeefiga.[8] Kohaliku kaitse all on Buči keskaegne kalmistu, Kapši muinaskalmed ehk Mušīteri kalmistu, Jaunviecīši muinaskalmed, Lejaskrogsi muinaskalmed, Strīķi muinaskalmed ehk Kalmemägi ja Purmaļi muinaskalmed ehk Pingāļi kalmistu.[9]
.jpg)
