Psühholingvistika

Psühholingvistika on erialadevaheline teadusharu, mis uurib psüühiliste protsesside ja keele omandamise mõju üksteisele, keskendudes sellele, kuidas inimesed keelt omandavad, mõtestavad ja kasutavad.^[1]

Psühholingvistika rakendamine

Üldiselt rakendatakse psühholingvistikat kliinilises psühholoogias, hariduses, neurolingvistikas, keeletõlkes ja tehisintellektis, turunduses, reklaamis, juriidilises süsteemis. Järgnevalt seletan põhjalikumalt lahti, milline on psühholingvistika kui teadusharu praktiline väärtus.

Tehisintellekt ja keeletehnoloogia

Psühholingvistikat võib rakendada keeletehnoloogiate arendamisel, mis aitab keelt paremini mõista ja loomulikult töödelda, seda näiteks tõlketarkvara ja vestlusrobotite loomisel, tekstianalüüsi ja kõnetuvastuse puhul.^[2]

Suhtlemise parandamine

Erinevates eluvaldkondades nagu diplomaatia, avalik esinemine, turundus, reklaam,^[3] konfliktoloogia on väga tähtis oma mõtteid selgelt, mõjukalt ja sisukalt väljendada, et sõnum jõuaks veatult sihtgrupini. Nimelt psühholingvistika aitab vormida efektiivseid suhtlusstrateegiaid, aidates välja uurida kuulajaskonna kultuurilist tausta, emotsionaalset seisundit, harjumusi, tavasid ja eelistusi saavutamaks parima arusaamise ja vaherahu isegi konfliktses situatsioonis.^[4]

Keele omandamine ja õpetamine

Psühholingvistika selgitab välja, kuidas inimesed võõrkeeli õpivad, et kohandada ja laiendada õpetamismetoodikaid, mis vastaksid õppijate isiklikele vajadustele ja aitaksid õppida keeli kiiremini, lihtsamalt ja tõhusamalt. Kui rääkida erivajadustega õppijatest, näiteks lastest, kellel on mingi kõnehäire, võib psühholingvistika aidata diagnoosida keele omandamise raskusi juba varases lapseeas ja pakkuda sobivaid õppestrateegiaid ja -materjale.^[4]

Kliiniline psühholoogia

Selles valdkonnas on psühholingvistika jällegi abiks laste erinevate ajukahjustustega seotud spetsiifiliste kõne- ja arenguhäirete diagnoosimisel ja ravimisel. Just nimelt uurides põhjalikult aju- ja keelevahelisi seoseid, võib saada aru, mil viisil on erinevad ajupiirkonnad seotud kahjustusega ja kuidas võib see kahjustus mõjutada keelefunktsiooni. See pakub võimalusi tõhusamate ravimeetodite välja töötamiseks, mis vastaksid iga konkreetse patsiendi vajadustele.^[5]

Juriidiline süsteem

Õigusalases valdkonnas saab^[6] psühholingvistiliste meetoditega^[7] õigusdokumente paremini ja selgemini sõnastada, mis omakorda parandab tavakodanike ja asutuste omavahelist suhtlust aidates vältida eksitusi või vääritimõistmist. Keelekasutusel on väga oluline roll ka õigussüsteemi usaldusväärsuse tagamisel, kuna mida selgemad on juhised ja kirjeldused juriidilistes dokumentides, seda paremini ja vabamalt tunnevad end ka tunnistajad kohtus, kui nad ei pea mitu korda keeruliste keeleliste sõnastuste tähendust üle küsima.^[8]

Reklaam ja turundus

Siin saab psühholingvistikat kasutada, et aru saada kuidas erinevad keelelised vormingud mõjutavad tarbijate reaktsioone ja käitumist. Selleks, et sõnastada ja presenteerida mõjusamaid ning ahvatlevamaid reklaamiloosungeid, on algul mõistlik uurida, kuidas üldse konkreetsete sõnade või lausete kasutus võib esile kutsuda, kas positiivseid või negatiivseid emotsioone tarbijates. Ja juba vastavalt uuringu tulemustele sätestatakse ka sõnumite sisu kindlate sihtgruppide jaoks, et see oleks kooskõlas nende kultuuriliste eripäradega ja maitse-eelistustega.^[9]

Uurimine ja teadustöö

Psühholingvistikal on oluline roll kultuuridevaheliste erinevuste uurimisel, kui vaatleme keeletöötlemisprotsesse nii kognitiivsete aspektide seisukohalt kui ka üldisema keelekasutuse seostena. Näiteks ajukuvamistehnoloogiad aitavad selgitada, kuidas kognitiivsed mehhanismid töötlevad keelt.^[10]

Psühholingvistilised meetodid

Siia kuuluvad meetodid, mille abil on võimalik uurida keelekasutusega kaasnevaid kognitiivseid mudeleid ja keele töötlemist.

Need meetodid on käitumiseksperimendid, kõnemudelite simuleerimine arvuti abil, sisekaemusmeetod, keele omandamise vaatlusmeetodid, eksperimentaalne meetod, silmaliikumise jälgimine.^[11]

Viited

1. Herbert Clark, Eve Clark (1. jaanuar 1977). Psychology and Language: An Introduction to Psycholinguistics (inglise). Harcourt College Pub. ISBN 9780155728158.
2. Dan Jurafsky, James Martin (16. mai 2008). Speech and Language Processing (inglise) (teine trükk). Prentice Hall. ISBN 9780131873216.
3. [1]
4. Tomasello, Michael (2022). Inimeste suhtlemise lätted. Ilmamaa. ISBN 9789985776834.
5. Harley, Trevor. A (13. jaanuar 2008). The Psychology of Language: From Data to Theory (inglise) (kolmas trükk). Psychology Press. ISBN 978-1841693828.
6. [2]
7. [3]
8. Eades, Diana (6. aprill 2010). Sociolinguistics and the Legal Process (inglise). Multilingual Matters. ISBN 978-1847692535.
9. Plum. E, Spangardt. D. Neuromarketing and psycholinguistics in marketing communication (inglise). Springer.
10. Victoria Fromkin, Robert Rodman, Nina Hyams (1. jaanuar 2018). An Introduction to Language (inglise) (üheteistkümnes trükk). Cengage Learning. ISBN 978-1337559577.
11. "Psühholoogiline lingvistika. Peamised psühholingvistika uurimisvaldkonnad". kerchtt.ru. Vaadatud 25. oktoobril 2024.