Neurolingvistiline programmeerimine (NLP) on üks psühhoteraapia ja eneseabi meetodeid.
NLP meetodi esitasid Richard Bandler ja John Grinder 1973. aastal kui mudelite ja põhimõtete võrgustiku, mis kirjeldasid meele (neuro-) ja keele (lingvistilisi) aspekte koos nende omavaheliste suhetega (programmeerimisega). Algselt iseloomustati seda meetodit kui "terapeutilist maagiat" või "õpetust subjektiivse kogemuse struktuurist". Bandleri ja Grinderi kõrval oli kaastegev sotsiaalteadlane Gregory Bateson. Olulised osad neurolingvistilisest programmeerimisest saadi kolme psühhoterapeudi: Virginia Satiri, Frederick Perlsi ja Milton Ericksoni meetodite jälgimisel ja kopeerimisel. 1980. aastatel tegi NLP populaarseks enda väitel seda kasutades koristajast miljonäriks saanud Anthony Robbins.
NLP on tänapäeval tuntud psühhoteraapiana, aga kasutusel ka juhtimiskoolitustel, eneseabikursustel jpm muudel aladel. Tuntud eestlastest on NLP meister-praktiseerija koolituse läbinud näiteks poliitik Laine Jänes.[1] ja koolitaja Birgit Kermes[1].
Birgit Kermes on hetkel[millal?] Eestis ja terves Baltikumis ainus NLP Master Trainer (kõrgeim tase selles valdkonnas), kes on kvalifikatsiooni omandanud Californias, Santa Cruzis, NLP Ülikoolis ja diplomeeritud Robert Diltsi enda poolt. Samuti kuulub ta ülemaailmsesse NLP Master treenerite kogukonda eesmärgiga NLP-d kui meetodi edasi arendada. Tal on oma NLP meetoditele tuginev coachingu ja treeningubränd Plaan B.[2]
Eestis korraldab neurolingvistilise programmeerimise aastaseid väleõppekursuseid Eesti NLP Instituut.
NLP praktiseerijad omandavad uskumustena rea oletusi, mis on suunatud efektiivsemale tulemuste saamisele tehnikate rakendamisel. Need oletused on praktiseerijatel sageli erinevalt sõnastatud ning kõik eeldused ei pruugi kõigil praktiseerijatel kattuda.