Propüleenglükool (täpsemalt 1,2-propüleenglükool ; keemiline nimetus propaan-1,2-diool ) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine . Selle keemiline valem on C3 H8 O2 ehk HO–CH2 –CHOH–CH3 .
Ainet kasutatakse nt lennunduses lennuki kere kaitsmisel jäätumise eest ja toiduainetes niiskusesäilitajana (E1520 ).
Propüleenglükool on värvitu läbipaistev nõrga iseloomuliku lõhnaga magusavõitu maitsega viskoosne hügroskoopne vedelik .
Tema tihedus on väiksem kui etüleenglükoolil ja glütseriinil ning suurem kui etanoolil .
Molekulmass on 76,094.
Keemistemperatuur on 189 °C.
Viskoossus 20 °C juures on 45,66 sentipuaasi . See on suurem kui etüleenglükoolil ja ühealuselistel alkoholidel , eriti madalatel temperatuuridel.
Näitaja
Väärtus
Näitaja
Väärtus
Tihedus 20 °C juures, ρ , g/cm³1,0363
Dünaamiline viskoossus 20 °C juures, η , mPa·s56
Suhteline tihedus d20 20 1,0381
Suhteline dielektriline läbitavus 20 °C juures, εa 32
Erijuhtivus 25 °C juures, σ, S/cm1 e−7
… Keemistemperatuur 101,3 kPa juures, tkeem
187,4
Elektriline dipoolmoment 20 °C juures, p , D3,63
… Külmumistemperatuur , tkülm
-60
… Leektemperatuur , tleek
107
… Dissotsiatsioonikonstant 25 °C juures, рКа
14,8
… Isesüttimistemperatuur , tises
421
… Autoprotolüüsikonstant 20 °C juures, pKs
17,76
Kriitiline punkt , tkrit , °C351
Helikiirus propüleenglükoolis, с , m/s1523
Kriitiline rõhk , Pkriit , mPa6,1
Kriitiline tihedus , ρkriit , g/cm³0,321
Moodustumissoojus (vedelikul), ΔHf, l о , kJ/mol−486,1 ± 2,5
Murdumisnäitaja , nD 20 1,4326
Moodustumissoojus (gaasil), ΔHf, g о , kJ/mol−421,6 ± 3,3
Pindpinevustegur 25 °C juures, σ , mN/m36,5
Põlemissoojus (vedelikul), ΔHгор о , kJ/mol1839,3 ± 2,3
Erisoojusmahtuvus 20 °C juures, Ср , J/(kg·K)2483
…Eriauramissoojus , L
64,5 ± 2.1
Soojusjuhtivus 20 °C juures, λ , W/(m·K)0,218
Isomeerid
1,2-propüleenglükooli isomeer on 1,3-propüleenglükool .
Keemilised omadused
Propüleenglükool on dioolide hulka kuuluv alkanool .
Süttimistemperatuur on 111,1 °C.
Lahustuvus ja lahustavus
Propüleenglükool seguneb hästi veega (lahustumine toimub soojuse eraldumisega). Ta seguneb hästi ka dietüüleetriga , etüleenklorohüdriini , kloroformi , tärpentini , atsetooni ja paljude teiste orgaaniliste lahustitega .
Lahstumine bensooliga on piiratud.
Propüleenglükool lahustab hästi nii hüdrofiilseid kui ka hüdrofoobseid aineid, mistõttu tema abil saab segada aineid, mis muidu ei segune.
Propüleen lahustab hästi enamikku madalmolekulaarseid hapnikku ja lämmastikku sisaldavaid orgaanilisi ühendeid, nagu näiteks ühealuselised alkoholid, etüleenglükoolid ja nende eetrid, orgaanilised happed , aldehüüdid ja ketoonid , liiteetrid , amiinid ja muud lämmastikku sisaldavad ained.
Mitme ühendiga moodustab propüleenglükool aseotroopseid segusid , st selliseid segusid, mis destillatsioonil fraktsioonideks ei jagune. Ta moodustab aseotroopseid segusid aniliiniga (sulamistemperatuur 179 °C, propüleenglükooli massiprotsent 43%), oksülooliga (135,8 °C; 10,0%), toluooliga (110,5 °C; 1,5%).
Vaata ka
-Propylene_glycol_Structural_Formulae_V.1.svg)
