Kuigi kirik on vanim Valgevene aladele ehitatud kivikirik ja tõenäoliselt vanim sealne ehitis, pole selle algsest välimusest midagi säilinud. Tänapäevase välimuse sai kirik aastail 1738–1750. Hoone on hea näide baroksest arhitektuurist. Połacki Püha Sofia katedraal on üks seitsmest "Valgevene imest".
Ajalugu
Varasem ajalugu
Aastail 1044–1066 ehitatud Püha Sofia katedraal on vanim kivist ehitatud kirik Valgevene territooriumil. XI – XII sajandil toimusid Polotski vürstiriigi ja Kiievi suurvürstiriigi vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Połackis ehitati Püha Sofia katedraal, märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest Novgorodi Vabariigi ja Kiievi suurvürstiriigiga, kus ehitati samuti Ida-Rooma KonstantinoopoliHagia Sophia eeskujul Novgorodi Püha Sofia katedraal ja Kiievi Püha Sofia katedraal. Katedraali rajamise algatas vürst Vseslav Tšarodei.
Aastail 1494–1501 ehitati kirik ümber neljalööviliseks. Peale aastat 1579 oli Püha Sofia katedraal ainus õigeusu kirik Połackis. Aastal 1596 läks ka see kirik uniaatide käsutusse.
Aastal 1607 kirik põles, ent aastaks 1612 oli see taastatud. Taas kannatas kirik tule läbi aastal 1643.
Uputuse ajal okupeerisid Połacki linna aastail 1654–1667Moskva väed, sellel ajal kasutati katedraali taas õigeusu kirikuna, aga peale linna vabastamist tagastati see uniaatidele.
XVIII sajand
Põhjasõja ajal hõivasid linna Peeter I väed ja katedraal võeti kasutusele õigeusu kirikuna. Ühtlasi tapeti neli sealset uniaadi vaimulikku (teistel andmetel oli tapetute arv 6). Hiljem kasutati katedraali püssirohulaona. Kui väed aastal 1710 linnast lahkusid, plahvatas püssirohuladu, hävitades katedraali peaaegu täielikult.
Katedraal oli varemeis kuni aastani 1738, mil algasid taastamistööd. Ehitus kestis aastani 1750, taastatud hoone oli barokkstiilis. Ümberehitustöid juhatanud arhitektiks oli Johann Christoph Glaubitz. Neljalöövilise hoone asemele ehitati nüüd kahe löövigabasiilika.
XIX sajandi algus – tänapäev
Aastal 1839 anti katedraal taas õigeusklike käsutusse. Aastail 1911–1914 toimusid kirikus ehitustööd.
Nõukogude Liit sulges ateismi edendamise ettekäändel katedraali ja sinna rajati koduloomuuseum. Kirik tegutses taas aastail 1942–1944, mil Połacki olid okupeerinud Natsi-Saksamaa väed.
Aastal 1983 muudeti katedraal kontserdisaaliks. Aastal 1985 valmis sealne orel.
Tänapäeval on hoone kasutusel muuseumina, selle ette on paigaldatud üks Borisi kividest. Hoonet kasutatakse siiski ka sealse õigeusu koguduse jumalateenistuste läbiviimiseks.
Katedraali arhitektuur
Algne hoone
Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest. Hoonet ehtisid freskod.
Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni.
Barokne hoone
Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Kirik on hea näide Vilniuse barokist.
..jpg)
