Pompei maja punane interjöör. Luigi Bazzani akvarellmaal, 1902Villa dei Misteri mennikpunase taustaga freskod
Pompei punane on punase värvusega muldpigment, põletatud sieenaToscanast[1], koostiselt raudoksiidpunane[2]. Suure osa pigmendi koostisest moodustab raud(III)oksiid.
Omadused
Keemiline koostis on Pompei punasel sama mis kollasel ookril, erinevus on vaid värvis. Pompei freskodel leiduv pigment koosneb 50% ulatuses raudoksiidist ja ülejäänud osas savi- ja kvartsiosakestest[1].
Sobib kõigi sideainetega ja pigmentidega. Happelises keskkonnas värv laguneb.
Nimetus
Nimetus "Pompei punane" pärineb 19. sajandist, kui pärast Lõuna-Itaalias asuva Rooma linna Pompei varemete väljakaevamist ja avalikkuses tuntuks saamist sai rikaste ja haritud inimeste hulgas ruumikujunduse moevärviks punane värv, mis oli säilinud Pompei jõukate roomlaste majade seinafreskodel[3].
Tänapäeval arvatakse, et vähemalt osa neist freskodest oli algselt ookerkollase taustaga ning punase värvi omandasid need alles kuumade põlemisgaaside toimel Vesuuvi purske ajal 79. aastal. Erkpunane oli toona hinnaline värv, mille jaoks imporditi pliimennikutArmeeniast. Toon, mida tänapäeval nimetatakse Pompei punaseks, on tegelikult "vaese mehe punane", punase ookriga ülevärvitud kollaste seinte värv, või kollane ooker, mis on põlenud punaseks[4]. Kuigi isegi eksperdid ei suuda neid kolme analüüsita üksteisest eristada, võib punaseks põlenud ookrit eeldada seintel, millel on õrnu üleminekuid kollakast punasele toonile[5].
Siiski kuulsaimad, Müsteeriumide villa punase taustaga freskod on peaaegu kindlasti maalitud hinnalise mennikut või kinaveri sisaldava punasega.
Inglise keeleruumis on pompeian red värvitooni nimetus, mis on kergelt tuhmja sooja tooniga keskmine kuni tumedam punane[6] ja vastab üsna täpselt veidi pleekinud punase ookri värvusele. Eesti keeles on kasutatud pigmendi nimetusena, värvinimena harukordadel[7][8].
