1130. aasta dokumendis on mainitud Berthold von Paginit, Saksa-Rooma keisri Lothar IIIministeriaali, kes andis oma nime linnale kujul Peine. Linnus, Burg Peine, pärineb sellest või varasemast ajast.
1201. aasta Hildesheimi kroonika kirjeldab vaenust piiskop Hartbert von Hildesheimi ning vendade Ekbert ja Gunzelin von Wolfenbütteli vahel. Krahv Gunzelin von Wolfenbüttel oli Saksa armee ülemjuhataja ja Saksa-Rooma keisri Otto IVsenešall. Gunzelin võitis ning sai kontrolli Burg Peine ja ümbruskonna üle.
Linnusest lõunas asutas Gunzelin 1218. või 1220. aastal Peine linna. 1223. aastal sai asula linnaõiguse. Gunzelini vapp on sellest ajast linna sümbol.
1256. aastal vallutas Braunschweig-Lüneburgi hertsog Albrecht Peine ja pärast Gunzelini surma 1260. aastal kaotasid tema pojad Peine lääni Hildesheimi piiskopile.
Braunschweig-Lüneburgi Otto I, Hildesheimi piiskop, 1260–1279, andis krahv Wedekind von Poppenburgile Peine linnuse, linna ja maakonna lääniks. Otto liidendas Peine hiljem kui turulinna.
1260. aastal teenis Peine välja ka õiguse vermida münte ja oli, mõne vaheajaga, Hildesheimi piiskopkonna rahapaja 1428. aastani. 1954. ja 1956. aastal leiti Stederdorfer Straße ja Horstwegi tänava alt kaks suurimat Saksa keskaegset hõbeda-aaret (95 ümarat kangi, kaaluga 7,5 kg, pärit 14. sajandist).