Patendiamet (rahvusvaheliselt Eesti Patendiamet) on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus tööstusomandi kaitseks ja sellest teavitamiseks.
Ameti nimi eri keeltes on:
- inglise keeles – The Estonian Patent Office;
- prantsuse keeles – Office des brevets de l'Estonie;
- saksa keeles – Estnisches Patentamt;
- soome keeles – Viron patenttivirasto;
- vene keeles – Патентный депaртaмент Эстонии.
Tegevus
Tegevusvaldkond on seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni teostamine tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas. Patendiamet tegeleb õiguskaitse andmisega patentidele, kaubamärkidele, kasulikele mudelitele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele ja mikrolülituste topoloogiatele. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki (Patendiameti põhimäärus).
Tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.
Põhiülesanded on:
- tööstusomandi esemetele (leiutised, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, mikrolülituse topoloogiad, geograafilised tähised) õiguskaitse andmine riigi nimel ja avalikkuse teavitamine õiguskaitse andmisest ning selle kehtivusest ametlike väljaannete kaudu, mida levitab ka Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus (endine Patendiinfo Keskus).
- osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks
- osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel
- oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Rahvusvahelised tööstusomandialased lepingud, millega on Eesti ühinenud
Ajaloost
23. mail 1919 määrati Eesti Vabariigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi korraldusega nr. 41 ametisse ametnik patentide asjus. See päev on tööstusomandi õiguskaitse alguseks Eesti Vabariigis ning seega Patendiameti sünnipäev.
Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 15. aprillil 1921, kui Riigikogu võttis vastu seaduse 1896. aasta tsaariaegse vabriku- ja käsitööstuse seaduse, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse muutmise kohta. Seaduse kohaselt loodi Patendiameti juurde Patendikomitee, kes vaatas läbi patenditaotlused ning otsustas kaubamärkide, mustrite ja mudelite registreerimise küsimusi. Selle seaduse järgi hakati Eestis küll välja andma leiutiste patente ja kaubamärkide tunnistusi, kuid nende uudsuse ekspertiisi ei tehtud, sest puudusid vajalikud spetsialistid ja võrdlusfondid. Patendi väljaandmise otsustas kolmeliikmeline komisjon patendiameti juhataja eesistumisel vormikohaselt esitatud patenditaotluse alusel.
Esimese patenditaotluse Eestis esitas Kaubandus- ja Tööstusministeeriumile 3. aprillil 1919 O. Kiese Tartust, kes taotles patenti aasaga nööpide riidele kinnitamise viisile. Et Eestis tollal veel patente välja ei antud, sai autor kaitsetunnistuse, mis kannab kuupäeva 7. aprill 1919. Eesti Vabariigi esimese patendi valdajaks sai Aleksander Mikiver Rakverest, kes 18. novembril 1920 esitas taotluse leiutisele "Horisontaalveski kivipaar, millest alumine tiirleb ja pealmine seab ennast automaatselt alumisele järele". Patent anti talle välja 1922. aastal. Esimese välismaalasele kuuluva patendi sai soomlane Veli Paloheimo, kes 12. märtsil 1920 esitas taotluse leiutisele "Kännutõstmise masin". Patent anti välja 20. oktoobril 1922. [1]
12. veebruaril 1924 ühines Eesti Vabariik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, võttes endale kõik konventsioonist tulenevad kohustused.[2] Eesti Vabariik oli 1927. aastast alates ka Berni konventsiooni liige.
1921. aasta patendiseadus asendati uuega 1937. aasta septembris ja kehtima hakkas see 5. jaanuaril 1938. Seadus aktsepteeris Saksa patendisüsteemi.
1919–1940 andis Eesti Patendiamet välja 2931 patenti, registreeris 6587 kaubamärki ning 207 mustrit ja mudelit.
Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 6. augustil 1940 Patendiamet likvideeriti.
Patendiamet taasasutati Eesti Vabariigi Valitsuse 1991. aasta 3. detsembri määrusega "Eesti Vabariigi Riikliku Patendiameti moodustamise kohta" (RT, 24.12.1991, 44, 544). Amet taasalustas tegevust 10. märtsil 1992. Kaubamärgitaotluste vastuvõttu taasalustati 1. oktoobril 1992. Patenditaotluste ja kasuliku mudeli registreerimise taotluste vastuvõttu taasalustati 23. mail 1994 ning tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluste vastuvõttu 11. jaanuaril 1998.
1993. aastal muudeti Eesti Vabariigi Riiklik Patendiamet Vabariigi Valitsuse 10. augusti 1993. a määrusega nr 249 (RTI, 18.08.1993, 56, 794) Riigi Patendiametiks ning alates 1. jaanuarist 2006 on Vabariigi Valitsuse 1995. aasta 13. detsembri seadusega (RTI, 18.08.1993, 56, 794) nimeks Patendiamet, rahvusvaheliselt kasutatavas kontekstis Eesti Patendiamet.
15. aprillil 1996 anti välja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene patent numbriga 2932 leiutaja Aleksander Kirmile. Nummerdust jätkati 1940. aastal katkenud Eesti Vabariigi patentide nummerdusest. Esimene kaubamärk numbriga 06588 registreeriti 10. detsembril 1993, see kuulus Eesti TA Konstrueerimisbüroole.
Juhid
Kirjandus
Välislingid
