Haridus- ja Noorteamet loodi 1. augustil 2020 Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ja Eesti Noorsootöö Keskuse baasil eesmärgiga parandada koostööd ja juhtimist, kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotus selgemaks ja loogilisemaks, vähendada dubleerimist ning hoida kokku kulusid. Ameti esindused asuvad Tallinnas ja Tartus, regionaalsed esindused nii õppenõustamisteenuste osakonna büroode (Rajaleidja keskused) kui ka noortevaldkonna töötajate näol üle Eesti.[2]
Ülesanded
Vastavalt põhikirjale täidab Haridus- ja Noorteamet järgmisi põhiülesandeid:
osaleb õigusaktide väljatöötamises, korraldab nende rakendamist ja oma pädevuse piires vastavat õigusnõustamist ning annab õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiseid;
osutab ja arendab õppenõustamisteenuseid;
töötab välja ja arendab alus-, üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, nõustab õppeasutusi riiklike õppekavade rakendamisel ja õppeasutuste õppekavade uuendamisel;
korraldab õppevara koostamist ja levitamist;
korraldab õppeasutuste ja õppe kvaliteedi välishindamist;
teostab õpitulemuste välishindamist, korraldab rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite läbiviimist ja volituste piires tunnistuste väljastamist ning lõputunnistuste ja hindamislehtede plankide tellimist ja jaotamist;
tegutseb haridus- ja noortevaldkonna innovatsiooni- ja kompetentsikeskusena;
turundab Eesti haridust ja noorsootööd;
haldab ja arendab ameti peamiste tegevusvaldkondade infosüsteeme ja teisi tehnoloogilisi lahendusi, loob ja katsetab haridustehnoloogilisi arendusi ning toetab nende kasutuselevõttu;
osutab haridus- ja teadusasutustele rahvusvahelise andmeside teenuseid;
annab ja vahendab haridus- ja noortevaldkonna stipendiume, toetusi, auhindu ja muud tunnustust;
täidab seaduses või selle alusel sätestatud juhul andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid;
osaleb riiklike ja Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammide ettevalmistamisel;
esindab oma pädevuse piires ametit kohtus;
täidab muid seadustest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.[3]
Asutuste ühendamise raskustest
Kulude kasvamisest
Nelja varasema asutuse ühendamise aluseks tellitud analüüsis leiti, et haridus- ja teadusministeeriumi poliitika rakendamise tasand on killustatud ja see toob kaasa probleeme. Ka oli Haridus- ja Teadusministeeriumil raske saada valitsemisalas toimuvast terviklikku ülevaadet.
Kuigi analüüsi koostajad lootsid, et lisaks tekib asutuste ühendamisest kokkuhoid, siis Haridus- ja Teadusministeerium hindas 2020. aasta alguses asutuste ühendamisega seotud kulusid 240 000 eurole[4].
Eksperdid on hiljem öelnud, et riigireformi sildi all liidetud asutuste (nagu EISA ja HARNO) tulemusel tekkiv maksumaksja raha kokkuhoid ei ole kindel[5]. Rahandusministeeriumi riigireformi analüüsi andmed on näidanud, et nelja asutuse liitmisega on vähenenud töötajate arv (muuhulgas viidi 2020. aastal suur protsent varasemate sihtasutuste funktsioone koos töötajatega Riigi Tugiteenuste Keskusesse), kuid proportsionaalselt on palgakulud tõusnud[6].
Töökohad suunati Tallinna
2020. aasta suvel selgus, et uus amet riigireformi raames töökohtade Tallinnast väljaviimisse töökuulutuste järgi ei panusta[7]. Nimelt oodati sisekonkursi raames üle Eesti paiknevate varasemate sihtasutuste ja ka Tartus paiknevaid Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajaid tööle juhikohtadele ainult Tallinna.
Olgugi et ministeeriumi esindaja Robert Lippini sõnul ei olnud töö tegelik asupaik ministeeriumi jaoks oluline, märgiti kuulutustes, et töökohad asuvad Tallinnas. Riigihaldusminister Jaak Aab kommenteeris, et tegelikult oleks kuulutuste põhjal võinud võtta suurema ambitsiooni ja otsida osakonnajuhatajaid üle Eesti, kuna valitsuskabineti otsuse põhjal tuleks kõikide uute kohtade peale kuulutatada välja üle-eestiline värbamine. Samas möönab minister Aab, et tõenäoliselt oli töökuulutuste taga soov leida need inimesed Tallinnas olevate olemasolevate juhtide ja töötajate hulgast[8]. Lippin viitas sellele, et Sihtasutusel Innove oli ka kaugtöömärgis ning lubas jälgida, et edaspidi konkursi kuulutustes oleks selgelt välja toodud, et soositakse kaugtööd ja ei pea asuma Tallinnas ega Tartus.
Suurima palgaga ametnik
Esimene 2020. aasta aprillis välja kuulutatud juhikonkurss ebaõnnestus[9], teise konkursi võitis Ulla Ilisson[10]. Päev hiljem jõudis avalikkuseni, et Haridus- ja noorteameti uus juht Ulla Ilisson hakkab saama palgana 6900 eurot kuus, mis ületas rahandusministeeriumi andmete põhjal kõiki enimteenivate ametnike sissetulekuid.[11] Töötasu suurus sai avalikkuses palju kriitikat, kuna palganumber tegi silmad ette nii haridus- ja teadusminister Mailis Repsile kui ka president Kersti Kaljulaidile[12]. Endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ei pidanud loogiliseks, et minister teenib tunduvalt vähem kui tema all oleva ameti juht. Ka peaminister Jüri Ratas sõnas, et uue ameti juhi 6900-eurone palk läheb proportsioonist välja[13]. Olgugi et tegu oli riigi kõrgeima ametnikupalgaga, ei motiveerinud Ilissoni tema enda sõnul mitte 6900-eurone töötasu, vaid võimalus eneseteostuseks[14].
Lisaks suurele pahameeletormile viitasid ka väljaannete juhtkirjad halvale suundumusele, et ühe riigiameti juht hakkab saama suuremat palka kui peaminister, rääkimata haridus- ja teadusministrist, kelle haldusalasse uus ühendamet kuulub[15].
Vähem kui aasta pärast ametisse määramist lahkus Ulla Ilisson ametist[16].
Asutuse juhtimise osas on välja toodud, et Haridus- ja Noorteamet ongi juhitamatu asutus. Viidatud on ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ameti tegevuste ja otsustamise osas esinevale dubleerimisele ning haridusküsimuste lahendamise otsustamise rollile[17].
