"Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" on Jakob Hurda 1888. aasta üleskutse, millest algas ulatuslik rahvaluulekogumine Eestis[1]. Hurt palus kõigil suurematel ajalehtedel oma üleskutse avaldada.
Hurt oli juba varem ajakirjanduse kaudu üles kutsunud "rahvamälestust" koguma: 1871. aastal ilmus tema "Mis lugu rahva mälestustest pidada". Üleskutses "Paar palvid..." toob Hurt kasutusele mõiste 'vanavara' ja jääb hiljem selle juurde[1].
"Paar palvid...", mis ilmus "Olevikus" 22. veebruaril 1888, kutsub üles koguma nii eesti murdeid kui rahvapärimust. Esimene palve käib murdekogumise kohta. Murdeid soovitab Hurt koguda tekstidena, kõige sobivamaks peab "ennemuistseid jutte". Ühtlasi jagab ta üleskutses metodoloogilisi nõuandeid murdetekstide üleskirjutamiseks, juhtides tähelepanu foneetilistele detailidele nagu vokaalharmoonia, palatalisatsioon ("häälte pehmendus ehk peenendus"), larüngaalklusiil (lõunaeesti kurguhäälik sõna lõpus).
Teine palve puudutab rahvaluulet. Hurt soovitab koguda rahvalaule, ennemuistseid jutte, vanasõnu, mõistatusi, teateid kommete ja tavade kohta ning rahvausu ja ebausu kohta. Rahvalaulude puhul rõhutab Hurt, et "nende viimne korjamise aeg praegu käes on" ning loetleb kihelkondi, kust rahvalaule on rohkem või vähem kogutud. Rahvaluule suuliste vormide puhul toonitab Hurt vajadust tekst täpselt üles kirjutada: "üleskirjutaja ei pea midagi muutma, ei maha jätma ega juure lisama. Üksnes selle läbi saab materjaal õige ja usaldusevääriline olema, teadusele kõlblik ja kasuline". Kommete, tavade ja rahvausu puhul loetleb Hurt hulga valdkondi, millele informandid peaksid tähelepanu pöörama, hõlmates argikäitumise, teadmised ja uskumused loodusobjektide ja -nähtuste kohta ning rahvausundi. Richard Viidalepa hinnangul lähtus Hurt kogumiskava temaatilise liigenduse puhul Wilhelm von Mannhardti küsimuslehe eeskujust[2].
Hurda üleskutse lõpeb lubadusega kord kuus talle saadetava materjali kohta "avalikult seitungi läbi" aru anda. Üleskutse mõjus: juba sama aasta lõpuks oli Hurdal üle 200 kirjasaatja, 1889. aasta lõpuks 533[2]. Seoses rahvaluulekogumisega avaldas Hurt ajakirjanduses 155 aruannet[1]. Hans Kruusi sõnutsi oli Hurda juhitud rahvaluulekogumine "venestamisaja olukorras" 19. sajandi lõpus "ainsaks üldrahvuslikuks ettevõtteks, millest ülemaaliselt osa võeti"[3].
"Paar palvid" on hiljem ära trükitud Hans Kruusi koostatud kogumikus "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (Tartu, 1939) ja Ülo Tedre koostatud valimikus "Mida rahvamälestustest pidada" (Tallinn, 1989).
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ülo Tedre. Saateks - Jakob Hurt. Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 5-8
- ↑ 2,0 2,1 Richard Viidalepp. Jakob Hurda üleskutse "Paar palvid". Keel ja Kirjandus nr 5, 1980
- ↑ Hans Kruus. Üleskutse rahva vaimse vanavara korjamiseks. - Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. Toimetanud Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1939, lk 229
Kirjandus
- Viidalepp, R. Jakob Hurda üleskutse "Paar palvid". Keel ja Kirjandus 5/1980, lk 282-290
Välislingid
