PROFILBARU.COM

Pärnu komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Moodustamine

Pärnu komtuurkond loodi varasema Sakala muinasmaakonna läänerannikule, mõnevõrra võis ta hõlmata ka Alempoisi ja Läänemaa osi. Tõenäoliselt kuulusid need valdused esmalt Viljandi komtuuri võimu alla, kuid pärast Uus-Pärnu linna loomist 1265. aastal tekkis ilmselt ka komtuurkond. Hiljem liideti sellega ka Lihula komtuurkond, mis asus Saare-Lääne piiskopi valduste keskel Lääne-Eestis.

Asend

Komtuurkond piirnes läänes Saare-Lääne piiskopkonna, põhjas Tallinna komtuurkonna, idas Viljandi komtuurkonna ja kagus Karksi foogtkonna, hiljem ordumeistri valdustega. Komtuurkonna eraldiseisvaks osaks oli endine Lihula komtuurkond, mis piirnes mere ja Saare-Lääne piiskopkonnaga.

Valitsemine

Komtuurkonda valitses komtuur, kes omas selles kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu. Lisaks temale oli seal ka teisigi ametnikke, kuid kuna keskaegne linnaarhiiv pole Pärnus säilinud, siis on nimeliselt teada vaid kaks linnusekomtuuri (Hauskomturi): Dietrich Vincke von Ostenfelde (1457–1458) ja Dietrich Schenking (1558–1562).

Halduslikult jagunes komtuurkond ordu- ja vasallimõisateks, mis teostasid maksukogumist ja kohalikku kohtumõistmist.

Kiriklikult kuulus komtuurkonna põhiosa Tartu piiskopkonda, endine Lihula komtuurkond aga Saare-Lääne piiskopkonda. Need alad jagunesid ka kihelkondadeks, mille piirid ei pruukinud ühtida poliitilistega.

Likvideerimine

Liivi sõja alguses otsene sõjategevus komtuurkonna maadele ei ulatunud, kuid hertsog Magnus haaras peagi Lihula ja seda ümbritsenud Pärnu komtuurkonna alad enda kätte. 1560. aasta suvel toimus Pärnus viimane Liivimaa maapäev, mis lõpetas ordu ja Magnuse relvakonflikti, kuid komtuurkond Lihulat tagasi ei saanud. 1560. aasta järel, mil venelased vallutasid Viljandi, ulatus nende võimuala juba komtuurkonna piirideni, kuid selle eksistentsi nad siiski ei ohustanud. Nii kestis Pärnu komtuurkond kuni ordu likvideerimiseni 1562. aastal, misjärel see liideti Poola valdustega.