Otto Skorzeny

Otto Skorzeny
Otto Skorzeny (1943)
Täisnimi	Otto Johann Anton Skorzeny
Hüüdnimi	„Pikk hüppaja" (pärast Benito Mussolini päästmist) „Euroopa ohtlikem mees" (pärast Bastogne’i lahingut)
Sünniaeg	12. juuni 1908 Viin, Austria-Ungari (tänapäeva Austria)
Surmaaeg	5. juuli 1975 Madrid, Hispaania
Truudusvanne	Saksamaa Egiptuse kuningriik
Teenistusaeg	1931-1945
Auaste	SS-Obersturmbannführer
Juhtinud	SS Panzer Brigade 150
Sõjad/lahingud	Teine maailmasõda: Idarinne Operation Eiche Operation Panzerfaust Bastogne’i lahing (Operation Greif)
Autasud	Raudrist (I ja II klass) Raudristi Rüütlirist Rüütlirist tammelehtedega

Otto Skorzeny (12. juuni 1908 Viin – 6. juuli 1975 Madrid) oli Relva-SS-i ohvitser, kelle viimane auaste oli Obersturmbannführer.

Ta astus 1926. aastal Viini Tehnikakõrgkooli.

1941. aasta sügisel määrati ta Moskva lahingu ajal vastutama sakslaste "tehnilise üksuse" eest. See pidi hõivama tähtsamate asutuste hooned Moskvas, näiteks NKVD peakorteri Lubjankal, samuti kesktelegraafi maja, enne kui need hävitatakse. See ülesanne tühistati, kui Moskva vallutamine ebaõnnestus.

1942. aasta detsembris sai Skorzeny katjuušašrapnelliga kuklasse haavata. Ta keeldus arstiabist, välja arvatud aspiriin, side ja klaasitäis viina, ning naasis juba mõne tunni pärast rivvi. Teda autasustati vapruse eest Rüütliristiga, kuid tema tervis halvenes, ta kannatas tugevate pea- ja kõhuvalude käes ning pidi Viini ravile minema.

Relva-SS-i eriüksuse moodustamine

Skorzeny kutsuti 1943. aasta aprillis Relva-SS-i peakorterisse, kus tal paluti osaleda eriüksuse moodustamises. Riigi Julgeoleku Peaameti IV osakond (Gestapo) rajas selleks otstarbeks Oranienburgi erioperatsioonide väljaõppekeskuse. ^[1]

Skorzeny erioperatsioonid

• Franz – liitlastevastase sissitegevuse õhutamine Iraanis
• Unternehmen Eiche (1943) – Benito Mussolini päästmine vangistusest
• katse tappa Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Roosevelt 1943. aasta Teherani konverentsi ajal
• Unternehmen Rösselsprung (1944) – katse tabada Josip Broz Tito elusalt
• Unternehmen Panzerfaust (Unternehmen Eisenfaust) (1944) – admiral Miklós Horthy poja röövimine, et ta tagasi astuks ja Ferenc Szálasi võimule tuleks
• Unternehmen Greif (1944) – lääneliitlaste tagalas liitlasvägede vormiriietust kandes korraldatud diversiooniaktid
• Werwolf – kavandatud natside relvastatud vastupanu liitlastele

Skorzeny aitas maha suruda 20. juuli 1944 vandenõud ja kinni võtta selles osalenuid.

Pärast sõda

Skorzeny andis end 16. mail 1945 USA armeele vangi. Teda süüdistati Dachau kohtuprotsessil 1947 sõjakuritegudes, nimelt USA sõjaväe mundrit kandes korraldatud diversiooniaktide ettevalmistamises. Kohtuprotsess kestis kolm nädalat. Protsessi käigus kutsus kaitse välja mitu tunnistajat liitlasvägedest, kes tunnistasid, et kandsid sõja ajal Saksa mundrit. Seepeale otsustas kohus, et vaenlase mundri kandmine ei ole sõjakuritegu. Süüdistused Punase Risti abipakkide omastamises sõjavangidelt langesid tunnistajate puudumisel ära ja Skorzeny mõisteti õigeks.

Viited

1. Otto Skorzeny. Skorzeny erimissioonid. Euroopa kõige ohtlikuma mehe mälestused. Tallinn, 2002. Lk. 25–27