PROFILBARU.COM

"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905. aastast.

See ilmus esmakordselt ajakirjas Mind (uus seeria, kd 14, nr 56, oktoober 1905, lk 479–493). Eesti keeles ilmus see Urmas Sutropi tõlkes ajakirjas Akadeemia (1995, nr 3, lk 526–542).

Artiklit on avaldatud ka kogumikes:

D. Lacket, George Braziller (toim). Essays in Analysis, New York 1973, lk 103–119.

Selles artiklis võttis Russell muu hulgas kasutusele määratud kirjelduse ja määramata kirjelduse mõiste ning sõnastas pärisnimede kirjeldusteooria.

Artikkel on olnud analüütilises filosoofias väga mõjukas. Frank Ramsey on seda nimetanud filosoofia paradigmaks^[viide?].

Kokkuvõte

Osutav fraas

Osutav fraas (denoting phrase, 'denoteeriv fraas') on iseloomuliku vormiga fraas, mille näited on "üks inimene" (a man), "mõni inimene", "mis tahes inimene" (any man), "kõik inimesed", "Inglismaa praegune kuningas", "Prantsusmaa praegune kuningas", "Päikesesüsteemi massikese kahekümnenda sajandi algushetkel", "Maa" tiirlemine ümber Päikese", "Päikese tiirlemine ümber Maa".

Saab eristada kolme juhtumit:

Osutav fraas ei osuta mitte millelegi, näiteks "Prantsusmaa praegune kuningas".
Osutav fraas osutab ühele kindlale objektile (osutab ühemõtteliselt), näiteks "Inglismaa praegune kuningas" [aastal 1905].
Osutav fraas osutab ebamääraselt (ühele, kuid mitte kindlale objektile), näiteks "üks inimene".

Esitan selles artiklis teooria, mis võimaldaks lahendada selliste fraaside tõlgendamise keerulise probleemi.

Osutamise tähtsus tunnetusteoorias

Mõne objektiga (taju objektidega tajus ja "abstraktsema loogilise iseloomuga objektidega" mõttes) on meil tutvus (acquaintance), mõne kohta on teadmine (knowledge about) kirjelduse vahendusel. Esimestest on meil "presentatsioonid", teisteni "jõuame ainult osutavate fraaside abil".

Viimasel juhul me teame, et osutav fraas osutab ühele kindlale objektile, kuid meil ei ole selle objektiga tutvust. Säärane osutav fraas on näiteks "Päikesesüsteemi massikese kahekümnenda sajandi algushetkel". Me oleme aga tuttavad nende sõnade tähendusega, millest see fraas koosneb.

Nähtavasti puudub meil tutvus teiste inimeste vaimuga, sest see pole otseselt tajutav. Siis peavad kõik meie teadmised sellest olema vahendatud osutamisega.

Mõtlemine peab algama tutvusest, kuid suudab edukalt tegelda asjadega, millega meil tutvus puudub.

Argumentatsiooni kava artiklis

Sõnastan kõigepealt teooria, mida ma siin kaitsen. (Raamatus "Principles of Mathematics" (ptk V ja § 476) kaitsesin Frege teooriale sarnast teooriat, mis siinsest erineb.)

Seejärel näitan, miks mind ei rahulda Frege teooria ja Meinongi teooria.

Esitan argumendid oma teooria kasuks.

Toon esile oma teooria filosoofilised järelmid.

Teooria esitus

Põhimõisteks võtan muutuja mõiste.

C(x) on propositsioonifunktsioon, kus x on sõltumatu muutuja.

Võtame kasutusele väljendid "C(x) on alati tõene" (defineerimatu algmõistena) ja "C(x) on mõnikord tõene". (Teise neist võib taandada esimesele, tõlgendades seda nii: "Ei ole tõene, et 'C(x) on väär' on alati tõene".)

Kõige algelisemaid osutavaid fraase "kõik" (everything), "eimiski" (nothing) ja "miski" (something) tuleb tõlgendada nii:

C (kõik) tähendab "C(x) on alati tõene";

C (eimiski) tähendab " 'C(x) on väär' on alati on tõene";

C (miski) tähendab "On väär, et 'C(x) on väär' on alati tõene". (Mitteformaalsed ümbersõnastused on "C(x) ei ole alati väär" ja "C(x) on mõnikord tõene".)

Tähendust ei omistata mitte sõnadele "kõik", "eimiski" ja "miski" omaette, vaid igale propositsioonile, millesse mõni neist sõnadest kuulub. Üldse, tähendust ei ole kunagi osutaval fraasil omaette, vaid igal propositsioonil, mille sõnalises väljenduses ta esineb. See printsiip võimaldab jagu saada raskustest osutamise tõlgendamisel.

Kui propositsioon "Ma kohtasin üht inimest [a man]" on tõene, siis minu teooria järgi tähendab see:

" 'Ma kohtasin x ja x on inimene' ei ole alati väär."

Üldse,

"C (üks inimene)" tähendab " 'C(x) ja x on inimene' ei ole alati väär".

Vaatleme propositsiooni "kõik inimesed on surelikud". Nagu on tõestanud Bradley (Principles of Logic, I raamat, II ptk), ütleb see propositsioon, et kui x on inimene, siis x on surelik, olgu x mis iganes. Seega

"Kõik inimesed on surelikud" tähendab " 'Kui x on inimene, siis x on surelik' on alati tõene".

Üldse,

"C (kõik on inimesed)" tähendab " 'Kui x on inimene, siis C(x) on tõene' on alati tõene".

Analoogselt:

"C (mitte ükski inimene)" tähendab " 'Kui x on inimene, siis x on väär' on alati tõene".

"C (mõni inimene)" ja "C (üks inimene)" tähendavad "On väär, et 'C(x) ja x on inimene' on alati väär".

"C (iga inimene)" tähendab sama mis "C (kõik inimesed)".

Kõige huvitavamad ja keerulisemad osutavad fraasid algavad määrava artikliga [selle tinglik tõlkevaste on "see"].

Kirjandus

Simon Blackburn, Alan Code. The power of Russell's criticism of Frege: "On Denoting", pp 48–50. – Analysis, 38, 1978, lk 65–77. JSTOR
Jaakko Hintikka. On denoting what? – Synthese, 46, 1981, lk 167–183. JSTOR
Peter Hylton. Russell, Idealism and the Emergence of Analytic Philosophy, Oxford: Clarendon Press 1990, lk 249–254.
Pawel Turnau. Russell's argument against Frege's sense-reference distinction. – Russell, 11, 1991, lk 52–66.
Francisco Rodríguez-Consuegra. A new angle on Russell's "Inextricable Tangle" over meaning and denotation. – Russell, 12, 1992–3, lk 197–207.
Russell Wahl. Russell's theory of meaning and denotation and "On Denoting". – Journal of the History of Philosophy, 31, 1993, lk 71–94.
Michael Pakaluk. The interpretation of Russell's "Gray's Elegy" argument. – Andrew Irvine (toim). Russell and Analytic Philosophy, Toronto: Toronto University Press 1993, lk 37–65.
Michael Kremer. The argument of 'On Denoting'. – The Philosophical Review, kd 103, 1994, lk 249–297.
Gideon Makin. Making Sense of 'On Denoting'. – Synthese, 102, 1995, lk 383–412.
Gideon Makin. Why the Theory of Descriptions? – The Philosophical Quarterly, 46, nr 183, 1996, lk 158–167.
Gideon Makin. The metaphysicians of meaning: Russell and Frege on sense and denotation, 2000. Google'i raamat
James Levine. On the "Gray's Elegy" Argument and its Bearing on Frege's Theory of Sense. – Philosophy and Phenomenological Research, 69, nr 2, 2004, lk 251–295.
Stephen Neale. A Century Later. – Mind, 114, lk 809–871.
David Kaplan. Reading 'On Denoting' on its Centenary. – Mind, 114, 2005, lk 933–1003.
Nathan Salmon. On Designating. – Mind, lk 114, 2005, lk 1069–1133.
Nicholas Griffin, Dale Jacquette (toim). Russell vs. Meinong: The Legacy of On Denoting, Routledge 2008, ISBN 9780415963640 Google'i raamat Tutvustus