Norman Fairclough

Norman Fairclough (/ˈnɔː(r)mən ˈfɛə(r)klʌf/ ; sündinud 1941) on Lancasteri Ülikooli lingvistika emeriitprofessor. Ta kuulub sotsiolingvistikast välja kasvanud kriitilise diskursusanalüüsi (KDA) koolkonna rajajate hulka.[1] Kriitiline diskursusanalüüs uurib, kuidas võimusuhted keeles ilmnevad ja kuidas keelekasutuse kaudu võimu teostatakse. Fairclough näeb kriitilist diskursusanalüüsi kui kriitilist ühiskonna uurimise suunda,[2] mis läheneb ühiskonnale keele kaudu.

Fairclough on oma lähenemist iseloomustanud kui tekstuaalselt orienteeritud diskursusanalüüsi (textually oriented discourse analysis; TODA) eristamaks seda filosoofilistest uurimustest, mis küll vaatlevad diskursust, kuid ei kasuta lingvistilisi meetodeid (nt Michel Foucault' arutlused keelest)[3]. Faircloughi lähenemise jaoks on olulised nii teksti formaalsed lingvistilised omadused, sotsiolingvistilised žanrid kui ka sotsioloogilised praktikad. Fairclough näeb diskursuse ja ühiskonna suhet dialektilisena: diskursus mõjutab ühiskonda ja ühiskond mõjutab diskursust.[4] Oma töödes kirjeldab ta sotsiokultuurilisi muutusi ja diskursiivseid muutusi – kuidas ühiskond ja keel muutuvad. Teda huvitavateks teemadeks on globaliseerumine, neoliberalism, kapitalismi muutumine, teadmistepõhine majandus ja viimasel ajal ka Ida-Euroopa siirdeprotsessid.

Raamatus "Language and Power" (1989; 2001) uuris Fairclough keele ja institutsioonidega seotud praktikaid. Ta pakkus välja kolmedimensioonilise diskursusanalüüsi mudeli.[5]

  • Kirjeldamise faasis analüüsib diskursuse uurija teksti formaalseid omadusi – sõnavara (nt metafoorid, eufemismid, üleleksikaliseerimine), grammatikat (nt transitiivsus, modaalsus, nominaliseerimine, aktiivsed/passiivsed verbid, asesõnad), kohesiooni (nt sidesõnad) ja teksti struktuuri.
  • Interpretatsiooni faasis uuritakse teksti ja diskursiivse praktika seoseid. Vaadeldakse, kuidas ühiskonna liikmed diskursust toodavad, levitavad ja tarbivad – kes on teksti tootja ja kes tarbija/tõlgendaja, millised on nende omavahelised suhted. Tähelepanu pööratakse kõneaktidele, koherentsusele ja intertekstuaalsusele – teksti külgedele, mis seovad teksti tekstiloome protsessiga.
  • Seletamise faasis selgitatakse diskursiivse praktika ja sotsiokultuurilise praktika seoseid. Vaadeldakse ideoloogilisi ja hegemoonilisi protsesse, institutsioone ja ühiskonna muutumist. Uurija toetumine sotsiaalteooriale viib analüüsi mittekriitilisest teksti omaduste kirjeldamisest ühiskonna protsesside kriitilise seletamiseni.[6]

Raamatus "Language and Social Change" kirjutas Fairclough diskursuse analüüsimisel kasutatavatest lähenemistest (nt konversatsioonianalüüs, kriitiline lingvistika, Foucault' kirjutised diskursusest) ja seejärel enda keelt ja ühiskondlikke protsesse siduvast lähenemisest. Ühiskondlikke muutusi vaadeldes viitas ta näiteks diskursuse demokratiseerumisele (ebavõrdsuste eemaldamine keelekasutuse õigustest, hierarhiate näiline kadumine, mille tulemusel asümmeetria muutub nüansseeritumaks, kuid ei kao), kommodifitseerumisele (mille tulemusel institutsioone ja eluvaldkondi, mis ei tegele otseselt millegi tootmisega, vaadeldakse üha enam läbi turusuhete prisma), tehnologiseerumisele (technologization) (kaasaegses ühiskonnas tekivad diskursuse tehnoloogiad nagu intervjueerimine, õpetamine, nõustamine ja reklaamimine, mida saab erinevates kontekstides rakendada ja mille kasutamiseks inimesi treenitakse, sh nt intonatsiooni ja näoilme treenimine) ja sünteetilisele personaliseerimisele (synthetic personalization) (strateegilistel kaalutlustel – näiteks reklaami eesmärgil – inimestevahelise suhtluse aspektide simuleerimine).

Raamatus "New Labour, New Language?" vaatles ta Suurbritannia Leiboristliku Partei kasutatavat retoorikat. Teda huvitas eriti leiboristide uuema põlvkonna (s.t Margaret Thatcheri ja John Majori järgse new labour'i) vaadete ja keelekasutuse muutumine – see, kuidas kolmanda tee omaksvõtt tähendas varasemate sotsialistlikumate mõtete hülgamist ja neoliberalismiga kaasa minemist. Näiteks kirjutas Fairclough raamatus 'sotsiaalse õigluse' mõiste muutumisest, konkurentsikesksuse süvenemisest ja hoolekanderiigi ümberkujundamisest. Raamatu üks peatükk on pühendatud Tony Blairile iseloomuliku keelekasutuse kirjeldamisele ja analüüsile.

2000ndatel tegeles Fairclough globaliseerumise ja keelekasutuse suhete uurimisega ning üleilmastumise kritiseerimisega. 2003. aasta raamatu "Analysing Discourse: Textual Analysis for Social Research" eesmärk oli näidata ühiskonna uurimisega tegelevatele mittelingvistidele keelekasutuse ja tekstide uurimise olulisust, samuti pakkus ta seal välja oma mõnevõrra muutunud lähenemise tekstide uurimisele.

2012. aastal ilmunud raamat "Political Discourse Analysis", mille Fairclough kirjutas koos abikaasa Isabela Faircloughiga (varem Isabela Ietcu), võtab suuna argumentatsioonianalüüsi poole. Autorite kohaselt tuleks millegi muutmiseks üles kutsuva teksti analüüsimisel kindlaks teha, mis on teksti eesmärk, milliseid väärtusi saab tekstist välja lugeda, milline on tekstis kirjeldatav olukord, millistele autoriteetidele tekst viitab, millised on autori silmis tegevuse positiivsed/negatiivsed tagajärjed ja milliseid vahendeid/teguviise kasutades plaanitakse eesmärgini jõuda.

Fairclough on mitmes raamatus kirjutanud vajadusest tõsta tavainimeste teadlikkust keelekasutusest. Ta usub, et kooliõpilasi tuleks õpetada keelde kriitilisemalt suhtuma (olukorra muutmist tuleks seega alustada pedagoogika üliõpilastest). Faircloughi järgi on kriitilise keelealase teadlikkuse (Critical Language Awareness; CLA) eesmärk "aidata õppuritel saada teadlikumaks praktikatest, millega nad tekstide tootjate ja tarbijatena seotud on: ühiskondlikest huvidest ja jõududest, mis tekste vormivad; võimusuhetest ja ideoloogiatest, mis tekstide taga seisavad; teksti mõjudest ühiskondlikele identiteetidele, ühiskondlikele suhetele, teadmistele ja uskumustele; ja diskursuse osale kultuurilise ja ühiskondliku muutumise protsessides".[7] Suurem keelealane teadlikkus võiks kaasa aidata omaenda ja oma kogukonna diskursiivsete praktikate muutmisele.

Fairclough on KDA-le omaselt vasakpoolse maailmavaatega. Tema jaoks on ühiskonna kriitilise uurimise eesmärk paremini mõista ühiskonna tööpõhimõtteid (kuidas ja miks ühiskonnas tekivad kasulikud ja kahjulikud nähtused), et negatiivseid nähtusi (vaesus, ebakindlus, kannatused jne) saaks leevendada või elimineerida.[8] KDA-l on Faircloughi järgi emantsipatoorne missioon ühiskonda paremaks muuta. Ta on kirjutanud: "Ma usun, et tekstidel on ühiskondlikud, poliitilised, kognitiivsed, moraalsed ja materiaalsed tagajärjed ja mõjud, ning kui me tahame esitada moraalseid ja poliitilisi küsimusi kaasaegsete ühiskondade, eriti uue kapitalismi teisenemiste kohta, siis on esmatähtis neid tagajärgi ja mõjusid mõista."[9] Kuigi KDA ei ole objektiivne (ei ole olemas objektiivset tekstide uurimist!), ei näe Fairclough selles probleemi kuna kallutatus ei pruugi alati olla halb kallutatus.

Lingvistilise poole pealt on Faircloughi teooriaid mõjutanud Mihhail Bahtin (intertekstuaalsus) ja Michael Halliday (süsteemfunktsionaalne grammatika ja keele metafunktsioonid) ning sotsioloogilise poole pealt teoreetikud nagu Antonio Gramsci, Louis Althusser, Michel Foucault ja Pierre Bourdieu.

Raamatud

  • Fairclough, Norman (1989). "Language and Power". London: Longman.
  • Fairclough, Norman (1992). "Discourse and Social Change". Cambridge: Polity Press.
  • Fairclough, Norman (1992). (Toim.) "Critical Language Awareness". London: Longman.
  • Fairclough, Norman (1995). "Media Discourse". London: Edward Arnold.
  • Fairclough, Norman (1995). "Critical Discourse Analysis". Boston: Addison Wesley.
  • Chouliaraki, Lilie ja Norman Fairclough (1999). "Discourse in Late Modernity – Rethinking Critical Discourse Analysis". Edinburgh: Edinburgh University Press.
  • Fairclough, Norman (2000). "New Labour, New Language?" London: Routledge.
  • Fairclough, Norman (2001). "Language and Power" (teine täiendatud trükk). London: Longman.
  • Fairclough, Norman (2003). "Analysing Discourse: Textual Analysis for Social Research". London: Routledge.
  • Fairclough, Norman (2006). "Language and Globalization". London: Routledge.
  • Fairclough, Norman (2007). (toim.). "Discourse and Contemporary Social Change". Bern.
  • Fairclough, Isabela ja Norman Fairclough (2012). "Political Discourse Analysis". London: Routledge.

Viited

  1. ↑ Emeritus Professor Norman Fairclough Lancaster University.
  2. ↑ Norman Fairclough. "Analysing Discourse: Textual Analysis for Social Research". 2003, lk 202.
  3. ↑ Norman Fairclough. "Language and Social Change". 1992, lk 38; 56.
  4. ↑ Norman Fairclough. "The dialectics of discourse". Textus XIV.2 2001, lk 231–242.
  5. ↑ Norman Fairclough. "Language and Power". 1989, lk 26.
  6. ↑ Jan Blommaert. "Discourse: Key Topics in Sociolinguistics". 2005, lk 29–30.
  7. ↑ Norman Fairclough. "Language and Social Change". 1992, lk. 239–240.
  8. ↑ Norman Fairclough. "Analysing Discourse: Textual Analysis for Social Research". London: Routledge. 2003, lk 202–203.
  9. ↑ Norman Fairclough. "Analysing Discourse: Textual Analysis for Social Research". London: Routledge. 2003, lk 14.

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!