Esimest korda valiti Gingrich Esindajatekotta 1978. aastal. 1989. aastal sai temast Vabariikliku Partei alamkoja saadikute "piits" (whip).
1994. aasta valimistel saavutasid vabariiklased Esindajatekojas rohkem kui 40 aasta järel enamuse. Gingrich oli valimiskampaania käigus silmapaistvamaid vabariiklaste juhte ja valiti 1995. aastal Esindajatekoja spiikriks.
1998. aastal, mil Vabariiklased kaotasid Esindajatekojas viis kohta, loobus Gingrich nii spiikri positsioonist kui alamkoja kohast.
2016. aastal asus Gingrich 2016. aasta USA presidendivalmiste eelvalimistel toetama Donald Trumpi ja oli üks võimalikke asepresidendi kandidaate.[1][2] Juulis 2016 kaitses ta Trumpi väljaütlemist, et NATO liitlase sõjalisel toetamisel lähtuks ta eelkõige sellest, kas nimetatud liitlane on ka "Ameerika Ühendriikide ees oma kohused täitnud", seades nii kahtluse alla NATO kollektiivkaitse põhimõtte.[3]
Gingrich kirjanikuna
Gingrich on 2009. aasta seisuga kirjutanud 20 raamatut, neist 14 publitsistikaraamatut (oma kõned ja poliitilised seisukohad) ja 6 alternatiivajaloolistulmeromaani. Tema ulmeromaanid käsitlevad USA ajalugu ja arutlevad, mis võinuks juhtuda, kui ajalugu läinuks teisiti.
Kolm romaani jutustavad USA kodusõjast nii, nagu lõunaosariigid oleksid võitnud Gettysburgi lahingu, mille nad tegelikult kaotasid. Romaanisari lõpeb põhjaosariikide võiduga kodusõjas, nagu see juhtus ka päriselt, ja on illustreeritud ehtsate fotodega kodusõjast, mis on kontekstist välja võetud.
Kaks romaani jutustavad Teisest maailmasõjast nii, nagu Jaapani rünnakut Pearl Harborile7. detsembril1941 oleks juhtinud Jaapani laevastiku ülemjuhataja admiral Isoroku Yamamoto isiklikult, mitte admiral Chūichi Nagumole, kellele Yamamoto selle tegelikult delegeeris. Romaanides kannavad jaapanlased rünnakus Pearl Harborile märksa suuremaid kaotusi kui päriselt, kuid tekitavad ka USA-le hoopis suuremaid kaotusi, näiteks uputavad laevu, mis ei olnud nimetatud päeval Pearl Harboris.
Romaan "1945" räägib maailmasõjast nii, nagu oleks USA sõdinud üksnes Jaapaniga ja selle purustanud, seevastu oleks Saksamaa purustanud USA toetusest ilma jäänud NSV Liidu ja kogu Euroopa, välja arvatud Briti saared, oleks fašistlike riikide kontrolli alla sattunud. USA-s levivad rahumeeleolud: sõda on läbi, enam pole kaua aega vaja sõdida. Järgnev kahe suurriigi juhtide tippkohtumine ebaõnnestub ning Hitler alustab taas sõda, korraldades dessandi Šotimaale.
