Narva maakond (vene Нарвский уезд) oli Venemaa tsaaririigi haldusüksus Eesti alal. See moodustati Põhjasõja ajal 1704. aastal Virumaa idaosast (ligikaudu praegune Ida-Viru maakond) ja liideti Ingerimaa kubermanguga.
Aastal 1708. eraldati Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti Ingerimaa kubermanguga. Narva provintsi staatus kinnitati tsaar Peeter I ukaasiga 1719. aastal[1]. Pärast Uusikaupunki rahu sõlmimist taastati Rootsi-aegne haldusjaotus ning kehtestati Balti erikord.
1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust ning liideti Tallinna kubermanguga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonda, kuni 1917. aastani. Tartumaa liideti Riia kubermanguga.
Vaata ka
Viited
