NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed (vene keeles Внутренние войска МВД СССР, ВВ МВД СССР) olid NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud ja NSV Liidu Siseministeeriumile allunud Nõukogude sisejulgeoleku (avaliku korra ja tööstusobjektide kaitse ja kinnipidamisasutuste valve) relvastatud väeosad.
NSV Liidu sisevägede ülesanded:
NSV Liidu SARKi/SM rahvakomissari/ministri asetäitjad ja NSV Liidu sisevägede juhatajad olid:
NSV Liidu sisevägede juhtorganiks oli vägede valitsus või peavalitsus, mille koosseisus tegutses sisevägede staap.
NSV Liidu territooriumil asuvad siseväed allusid operatiivselt vastava NSV Liidu administratiivpiirkonna SARKi liiduvabariigi rahvakomissariaadile või valitsusele.
Teise maailmasõja alguses ning NSV Liidu poolt 1939–1940 aastatel uute territooriumite okupeerimise ning nende sõjalise kontrollimise tagamiseks moodustati NSV Liidu uute piirialade kontrollimiseks: NSVL SARKi SV Põhja-Kaukaasia ringkonna, Ukraina ringkonna, Valgevene ringkonna ja NSV Liidu SARKi Balti ringkonna Sisevägede Valitsus (УВВ НКВД Прибалтийского округа).
Sisevägede korrakaitseüksused loodi 1966. aastal NSV Liidu Avaliku Korra Kaitse Ministeeriumi 30. septembri käskkirja № 03 "NSVL AKKM spetsiaalsete motoriseeritud miilitsaväeosade moodustamisest" ("О формировании специальных моторизированных частей милиции МООП СССР") alusel.
SMMV moodustati vastavalt dislokatsioonile, kas polgu või pataljoni suurusena. Suurlinnades: Moskva, Leningrad ja Kiiev, moodustati polgud, vastavalt Moskvas (Dzeržinski nimelisse Üksikusse Eriotstarbelisse Motoriseeritud Laskurdiviisi kuulunud polk, sõjaväeosa 5401; Leningradis, sõjaväeosa 5402 ja Kiievis, sõjaväeosa 5403. NSV Liidu liiduvabariikide pealinnades ja suurtes tööstuslinnades moodustati sisevägede pataljonid. Kokku moodustati 3 polku ja 46 sisevägede patrullteenistuse pataljoni[1][2]. Eesti NSV moodustati Eesti NSV Siseministeeriumile allunud 40. üksik motoriseeritud eri-miilitsapataljon.
Siseväed moodustati üldistel alustel, ajateenijad ja allohvitserid – sundteenistsse kutsutud ajateenijatest, ohvitsere aga valmistati ette NSV Liidu Siseministeeriumi sisevägede sõjakoolides ja NSVL SM Harkovi tagalateenistuse sõjakoolis (Харьковском высшем военном училище тыла МВД СССР). Teenistus sisevägedes võrdsustati teenistusega Nõukogude armees.
Patrullteenistuses kandsid sisevägede ajateenijad miilitsa vormiriietust ning auastmetähiseid, väeosa territooriumil aga sisevägede vormi.
Pataljonid (350–400 ajateenijat) koosnesid vastavalt teenistuskoha eripärast kas roodudest, mis jagunesid rühmadeks, või ainult rühmadest.
Nõukogude riigi ja NSV Liidu eksistentsi ajal kandsid Nõukogude sisejulgeolekuväed erinevaid nimetusi: