Ansambel Mustad Kolonelid Riigikogu lahtiste uste päeval (2022)
Mustad Kolonelid on Kaitseliidu Tallinna maleva rokkbänd, mis sai alguse 2015. aasta hilissügisel kihlveost tollase Kaitseliidu Tallinna maleva staabiülema ja pealiku vahel. Staabiülem võitis kihlveo tulemina kuus külma õlut[1] . Nüüd ei saa ansamblit pidada enam Tallinna maleva keskseks. Muusika gravitatsioonijõud on kaasanud bändi ka Harju maleva, Pärnumaa maleva ja Viru Naiskodukaitse (NKK) esindajad. Bändi enda sõnul: "Projektibändile iseloomulikult haarab Mustade Kolonelide lendav rändtsirkus positiivselt kaasa neid, kes on valmis lavahirmust üle saama ja mõnes loos noka lahti tegema, mootorsaega bluusisoolot käristama või kolm korda aisakella lööma."
Bändi enda väitel on nad "ainuke karvase rahvamuusika assamblee", kes kepsleb Eesti punkfolkrockproge maastikul vabalt ja sundimatult. Lühidalt: "Karvase rahvamuusika bänd - ei vähem ega rohkem!" Reeglina võetakse tuntud rockpunkbluesfolklugu ja kaverdatakse see militaarselt, sirgjooneliselt ja põhjalikult. "Toores ja jõuline muusika!" kirjutas Sõdurileht aastal 2018.[2] Ühe anonüümse Dagö kitarristi sõnul: "Kõik toimub põhimõttel - tank käivitatakse, seejärel sõidetakse mürinal tuntud lauluviisist üle, kuid tulemus on täiesti talutav". "Kolonelid" peavadki oma üheks eeskujuks Šotimaal tegutsevat The Really Terrible Orchestrat: " /.../ kus mängivadki need, keda tavaorkestritesse pole lastud, nende esinemised on alati välja müüdud ja väga populaarsed, sest nad suudavad kauneid lugusid täiesti tundmatutesse sfääridesse viia." Suurimaks unistuseks esineda Viljandi Folgi pealaval..."/.../ sest Hard Rock Laagris on traadibände kümneid, kuid Viljandi folgil saaks olla ainus karvast rahvamuusikat keevitav traadibänd." Seega liiga tõsiselt ennast ei võeta, kuid laval käristatakse viimse energiamolekulini. Reeglina bänd "käristab ja kütab", kuid on olnud ka paar unplugged kontserti Kaitseliidu Männiku Laskespordi Klubi (MäLK) tänuüritustel.
Bänd reegline promob oma esinemistega riigikaitset laiemalt, kuid sageli ka konkreetsemalt- näiteks kutsudes üles annetama MTÜ Kaitseväe Veteranidele või Naiskodukaitsele. Algselt esineti omaenda maleva kaitseliitlastele ja sõpradele, kuid aja jooksul on lavad laienenud ning "kolonelide" nimi on ka kontsertplakati allservast kogunisti mõnel puhul peaesinejaks plakati ülaserva nihkunud. Suurimad kontserdid on siiski olnud seni Eestis. Sh osalemine KL 100 juubelikontserdil Saku suurhallis, Veteranirock 2018 Tallinnas, Punkjuubel Rakveres 2020 kuid jalg on tatsunud ka välismaal. 2018 aastal väisati Helsingit Reservirock nimelisel üritusel, kus soojendati Soome bände Muddy Moonshine, Spihat ja Eesti raskemuusika hiidu Metsatöllu. Hõimusidemete arendamiseks lauldi Die Wochet sellel kontserdil ka soome keeles. 2023 toimus meeleolukas roadtrip Szczecini linna Poolamaal, kus esineti NATO Kirdekorpuse rahvusvahelisel päeval. Die Woche jäi Poolas kahjuks konsonantide rohkuse tõttu poolakeelses versioonis laulmata. Kuid kolonelide FB lehe andmetel, kaalutakse midagi Czesław Niemani repertuaarist. Tundub, et tavalised lavad jäävad bändile kitsaks. Juulis 2024 astuti üles ka esimest korda lennuväljal - soojendati Eesti neuroroki lipulaeva Singer Vinger `it. Viimane rahvusvaheline esinemine toimus septembris 2024 Monsi linnas Belgias, NATO SHAPEFEST-i nimelisel nädalalõpu üritusel.
Vasakpoolsetel, vanema põlvkonna haritlastel, miskipärast tekib bändi nime osas kohe seos Kreekaga. (Vaata ka ETV "Rahvusvaheline panoraam" 1968-1990, Gabriel Hazak, Vambola Põder, Tõnu Kõrda ja Simon Joffe[3]). Bänd suhtub sellesse heatahtliku huumoriga ning arvab, et ajalugu ei saa nii kitsarinnaliselt tõlgendada. Meeles tasub pidada ja inspiratsiooni ammutada hoopis teistest vapratest sõjameestest, keda on sõjaajaloos "Mustaks Koloneliks" nimetatud. Näiteks esimene afroameeriklasest kolonel, hilisem brigaadikindral Charles Young.[4] Kolonelina teenis Prantsuse revolutsioonilises armees hilisem kindral Thomas-Alexandre Dumas (mõne bändiliikme lemmikkirjaniku, Alexander Dumas vanema vanaisa)[5] või tema kaasaegne "Must Kolonel", helilooja ja viiuldaja ning ainsa Prantsuse mustanahaliste rügemendi (Légion Saint-Georges) ülem, Joseph Bologne (Chevalier de Saint-George).[6] Nii ongi bändi nime saamisloost on mitu versiooni. Tõele lähedasim on avaldatud ausas vastuses Eesti Ekspressi sisult sotsialistikule, vormilt poliitkorrektsele järelpärimisele 2018.[7] Selge on igatahes see, et "Valged Kolonelid", "Punased Kolonelid", "Kollased Kolonelid" või "Helelillad Kolonelid" oleksid poliitiliselt või kombeliselt olnud täiesti ebakorrektsed. Must on rocki värv laiemas mõttes ja valgetes T-särkides esinemine eeldaks raiderisse eraldi eelarvet pesumasina kulude katmiseks. Oli kaalumisel ka "Müstad Kölönelid", sest: " /.../ korralikus metal-bändis peab täpitäht sees olema?" Vaata näiteks Dagö, Päratrust, Metsatöll, Mötley Crüe, Mötörhead või Blue Öyster Cult (BÖC). Kuna bänd on demokraatlik moodustis, siis kõigi auaste bändis on kõrgeima auastmega kaitseliitlase järgi. Ja kui kõrgeim auaste bändis kolonelleitnant, siis kõik bändi liikmed on suulises kõnepruugis "kolonelid". (Nii nagu ka KV sisemäärustik seda sätestab punktis 77: "/..../ Liitsõnast koosneva auastme nimetuse juures jäetakse ära auastme lisanimetused, näiteks: kindralmajorit kõnetatakse - kindral, mereväekaptenit – kapten, vanemveeblit - veebel, nooremseersanti – seersant.")[8]
Bändi liikmete hulgas on (olnud):
kolonelleitnant Toomas Väli. Tallinna malev, Akadeemiline malevkond. Algkoosseis 2015: rütmikitarr, mandoliin, laul, vahemöla laval, vajadusel ka bandžo.
leitnant (r) Madis Milling. Tallinna malev, Ida Üksikkompanii. Algkoosseis 2015 trummid ja laul. Madis kirjutas ka mitmetele bändi kaveritele uued ja andekad tekstid. Ta lahkus Taeva Metal Bändi 2022, kuid ta on alati aukolonelina meeles peetud. Reeglina lugu "Maailma Lõpu Kohvik" on pühendatud Taevase Metal Bändi ja Taevase Skautide Rühma mälestuseks. Mustad Kolonelid olidki kuni tema traagilise surmani, ainus Eesti bänd, mille liikmete hulgas oli üheaegselt kaks Riigikogu liiget.
kapten(r) Erik Reinhold. Pärnumaa malev, Korbe malevkond. Mängib absoluutse kuulmise abil, absoluutselt kõiki kõveraid ja sirgeid torusid ning karbikesi, millel on augud, kuhu puhudes tuleb välja heli. Suudab organiseerida mittemillestki suurepäraseid asju.
vokaalsete võimeteta malevlane Tarmo Kruusimäe. Tallinna malev, Toompea malevkond. Tekitab aegajalt kärisevat vokaali, mis bändi taustamuusikast hoolimata liigub ka oma ainulaadsele rajale; kuid vajadusel mängib ta ka basskitarri. Laval on ta nii kahemõtteliste kui ühemõtteliste sõnavormide suurmeister kui ka energeetiline raskuskese. Värvati KLi liikmeks ja bändi Kõrgematel Riigikaitsekursustel 2018.
veebel Anu Lillipuu-Blank. NKK, Viru ringkond. Bändi ainus ilus inimene, panustab kauni meloodilise ja õiges helistikus oleva vokaaliga. Valdab vabalt leedu keelt. Liitus bändiga KLi kooli kursustelt, kus mentoriks oli Erik Reinhold.
kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. Harju malev, Männiku malevkond. Universaalne muusik. Kõik "klahv-, ähk- ja nühkpillid" st karmoška, klahvid, saksofonid. Tema osavusest annab väikse vihje asjaolu, et ta mängib laval endiselt sajaeurose Casio rahvasüntesaatoriga. Liitus bändiga peale Veteraniroki meeleolukat kontserti 2018. Võimeline pidama pikki vahetekste läti ja tundmatus Kagu-Aasia keeles. Teda on nähtud ka trummide taga. Oodataksegi millal ta suurel laval sellel instrumendi taha istub.
malevlane Ott-Nigul Väli. Talinna malev, Nõmme malevkond. Bändi pesamuna, aeg-ajalt kriitiliselt ausa, sirgejoonelise arvamuse ja ütlemisega. Sugulussidemed kindralmajor Neeme Väli puuduvad, rütmikitarrist Toomas Väliga on aga silmaga nähtavad. Talub stoiliselt kõik basskitarristide suunas pillutud naljad. Basskitarr, alustas bändi roadie 'na 2016.
leitnant(r) Kardo Merivald. Tallinna malev, Kalevi malevkond. Kõverad suured torud ja Leonhard Coheni tämbriga laulupartiid; värvati bändi laevareisil Helsingisse 2018. Reeglina tutvustatakse teda laval kui meest, kes näeb välja nagu Fidel Castro. Räägib vähe, kui ütleb, siis ehtinglasliku kuiva huumoriga.
n-leitnant(r) Aare Vest. Tallinna malev, Kalevi malevkond. Ideaaltrummar, kes täidab kogu saali täiusliku mürinaga. Räägiti bändi algselt "kehaks" 2016, kuid peale Aare tõsiselt hea bändi Arms Around Paris loomingulist pausi, kütab õnneks "kolonelides" täie rauaga juba aastaid! Universaalne muusik- trummid, kitarrid, bass. Mees, kelle vaikne nõusoleku noogutus trummide taga, on sama kaaluga nagu kitarrist Peeter Rebase peanoogutus.
kaitseväe auastmega kapten (r), kuid piirivalve auastmega kolonelleitnant (r) Marko Mertens. Harju malev, Männiku malevkond. Algkoosseis 2015 soolokitarr, laul- sageli ka lõuna-eesti murrakus; lisaks võimeline mängima ka mandoliini, bandžot ja ukulelet. Osalenud kunagises tõsielusarjas "Tenerife".
malevlane Peeter Rebane. Tallinna malev, Nõmme malevkond. Kaunikõlaline sulnis kitarr, aegajalt ka käredamad rifid, bändi muusikalise hea maitse kaliibreerija, bändi ainus elukutseline muusik. Haarati "koloneliks" Mustjõe proovikast, ta tuli uudishimust vaatama, mis kärin seal kõrvalruumist kostub? Nii pidigi ta järgmisel kontserdil kohe "keha" tegema. Tundub, et talle meeldib? Tõenäoliselt viib ta läbi "inimhingede inseneeria" alast eksperimenti, mille uurimisküsimus on lihtne- kas on võimalik see võigas amatööride kamp harmooniliselt mängima panna? Sünkoopimise tšakrate põhitõdede alged on igatahes kitarrigrupile avatud...töö valgustatuse suunas jätkub.
major (r) Ülo Isberg. Tallinna malev, Toompea malevkond. Suudab talutavalt laulda nii eesti- kui välismaa keeles. Kahjuks reeglina enamik aastast viibib Torontos. Nooruse seigelnud mööda maailma, sh Afganistanis enne 1979. aasta riigipööret, ja laulnud Välis-Eesti popansamblites.[9] Kaitseväe reservohvitser sh teeninud nii Iraagis (OIF, NMI) kui Afganistanis (ISAF) staabiohvitserina.[10]
Kuna bändiliikmete kättesaadavus on amatöörbändile aeg-ajalt raske - mõni liige on näiteks olnud terve aasta ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis, teine kolm aastat teenistuses Poolas, kolmas alustanud teenistust Belgias või kogunisti elabki püsivalt Kanadas- siis aegajalt koosseis vahetab laval muusikariistu ja rolle.[2] Näiteks trummar tõuseb toolilt ja on järgmises loos solist; senine bassimees istub trummide taha ja lava taga igavlenud roadie võtab basskitarri. Bändis on laulnud ja pilli mänginud paljud kaitseliitlased. "Kolonelid" on lavalaudadel musitseerinud legendaarse koloneli Eero Kinnuneniga (viiulipartiid Veteranirock 2018 kontserdil), mitmekordne meistriga sangpommispordis, kapten Tanel Kurisooga (mootorsae soolo loos "Plangu Bluus"); Eesti metallbluusi lipulaeva Sons of Stani ja morbiidset kõdurokki viljeleva Hukkunud Hingede bassimehe, malevlase Margo Pajustega (oli esimese live bassimees 2016) ja eriti auväärse erikülalisena, KL Tallinna maleva Ida Üksikompanii aastapäeval 2017, Metsatõllu trummari, malevlase Tõnis Noeverega.[11]
Kui tegemist on heategevuskontserdiga või kui esinetakse Kaitseliidu hüvanguks, siis ansambel esinemise eest tavaliselt raha ei küsi.
