Muinasjututüüp

Muinasjututüübiks nimetatakse süžee poolest sarnaseid ja (harilikult) arvatavat ühist algupära rahvajuttude rühma või samasüžeeliste tekstivariantide koondkuju. Muinasjututüüpi tähistatakse üldtuntud nimega (nt "Polyphemose pimestamine", "Tuhkatriinu", "Kadunud mehe otsimine", "Kaunitar ja koletis" ja "Lohetapja") ja tüübikataloogi numbriga (vastavalt ATU 1137, ATU 510A, ATU 425, ATU 425C ja ATU 300).

Maailma esimese jutukataloogi koostas soome folklorist Antti Aarne, et kirjeldada Soome Kirjanduse Seltsi deponeeritud Jakob Hurda rahvaluulekogu käsikirjades leiduvat eesti muinasjuttude ja muistendite korpust. Selle eeskujul koostatud rahvuslikud tüübikataloogid võttis kokku samuti Antti Aarne koostatud rahvusvaheline Verzeichnis der Märchentypen.

Aastakümneid oli kõige tähtsam muinasjuttude tüübikataloog Stith Thompsoni koostatud nn Aarne-Thompsoni kataloog (AT, AaTh), mis oli Aarne kataloogi suuresti täiendatud ingliskeelne redaktsioon.

Aastal 2004 ilmus Hans-Jörg Utheri laiendatud rahvusvaheliste muinasjututüüpide kataloog ATU ehk Aarne–Thompson–Utheri klassifikatsioonisüsteem (ATU number), mille järgi uuemates töödes jututüüpe viidatakse.

Loomamuinasjutud (ATU 1–299)

Metsloomad (ATU 1–99)

• Tüübid ATU 1–69 kavalast rebasest, kes tihti teisi metsloomi ja inimesi üle kavaldab, tihtipeale võib üks lugu koosneda mitmest tüübist.^[1]
  • "Rebase kalavargus" (ATU 1)^[2]
  • "Rebane varastab korvi" (AT 1*)^[2]
  • "Kalapüük sabaga" (ATU 2)^[2]
  • "Tõbine kannab tervet" (Kippar 3/4, ATU 3, ATU 4)^[2]
  • "Tuule suund" (ATU 6)^[2]
  • "Rebane ja hunt võistlevad lugemises" (ATU 7)^[2]
  • "Rebane kirjab hundi kasukat" (ATU 8)^[2]
  • "Rebane hangib hobust" (ATU 8*)^[2]
  • "Rebase uued silmad" (AT 8***)^[2]
  • "Ebaõiglane partner" (ATU 9)^[2]
  • "Rebane ja hunt peksavad rehte" (AT 9A, ATU 9)^[2]
  • Saagijagamisel saab rebane väikese (terade) hunniku, hunt suure (õlgede, aganate) hunniku (AT 9B, ATU 9)^[2]
  • Rebane näeb oma täisteraleiva hammustamisel vaeva; hundil hea pehme aganaleib (AT 9C, ATU 9)^[2]
  • "Rebane võtab õppust" (Kippar 12)^[2]
  • "Hunt püüab rebast libedal jääl" (Kippar 12A)^[2]
  • "Rebane meelitab parti mäele" (Kippar 12B)^[2]
  • "Rebane söödab hundile tema pojast valmistatud rooga" (Kippar 14)^[2]
  • "Petlik varrulkäimine" (ATU 15)^[2]
  • "Suletopp" (ATU 15*)^[2]
  • "Loomad püünisaugus" (ATU 20A)^[2]
  • "Loomad põgenevad hädaohu eest" (ATU 20C)^[2]
  • "Sisikonna söömine" (ATU 21)^[2]
  • "Peni polnud kirjamees" (Kippar 25)^[2]
  • "Rebane pilkab hunti" (ATU 30)^[2]
  • "Hunt kaevus" (Kippar 30A)^[2]
  • "August pääsmine teise turjal" (ATU 31)^[2]
  • "Üks tuleb, teine läheb" (ATU 32)^[2]
  • "Rebane teeskleb surnut" (ATU 33)^[2]
  • "Koer pillab oma liha" (ATU 34A)^[2]
  • "Hunt tahab juustu" (ATU 34B)^[2]
  • "Rebane vägistab emahundi" (ATU 36)^[2]
  • "Rebane lapsehoidjaks" (ATU 37)^[2]
  • "Rebane hanekarjas" (AT 37*, populaarne setude ja Lutsi maarahva seas^[3])
  • "Rebane lapsehoidjaks" (ATU 37)^[2]
  • "Käpp puulõhes" (ATU 38)^[2]
  • "Hunt ja rebane aidas" (ATU 41)^[2]
  • "Jääst tare", "Jääst maja" (ATU 43)^[2]
  • "Hunt hobuse sabas" (ATU 47A)^[2]
  • "Varsa hind" (ATU 47B)^[2]
  • "Haige lõvi" (ATU 50)^[2]
  • "Jäljed lõvi koopasse" (ATU 50A)^[2]
  • "Eesel kiitleb" (ATU 50B)^[2]
  • "Lõvi osa" (ATU 51)^[2]
  • "Halb hais" (ATU 51A)^[2]
  • "Rebane vahekohtunikuks" (ATU 51***)^[2]
  • "Rebane kaluriks" (Kippar 51B)^[2]
  • "Eesel lõvi jahisarveks" (Kippar 52A)^[2]
  • "Eesel lõvi kaaslaseks" (Kippar 52B)^[2]
  • "Reinuvader kohtus" (ATU 53)^[2]
  • "Lõvi ja rebane" (Kippar 53)^[2]
  • "Rebase hangupuu" (ATU 56A)^[2]
  • "Kass püüab lindu" (ATU 56A*)^[2]
  • "Rebane nõuab juua" (AT 56B*, ATU 223)^[2]
  • "Rebane nõuab süüa, juua ja naeru" (ATU 56C*)^[2]
  • "Rebane riidleb räästaga" (Kippar 56F)^[2]
  • "Varese juust" (ATU 57)^[2]
  • "Rebane ja viinamarjad" (ATU 59)^[2]
  • "Vastastikune küllakutsumine" (ATU 60)^[2]
  • "Kiremine suletud silmadega" (ATU 61)^[2]
  • "Kikas, kana ja kass" (ATU 61B)^[2]
  • "Rebane nõuab kukelt üüri" (Kippar 61D)^[2]
  • "Rahu loomade vahel" (Kippar 62)^[2]
  • "Puudel istumine keelatud" (ATU 62*)^[2]
  • "Rebane puhastab end kirpudest" (ATU 63)^[2]
  • "Rebane meelitab angerjat" (Kippar 63B)^[2]
  • "Sabata rebane" (ATU 64, ATU 2A)^[2]
  • "Rebane praeb sitikat", "Rebane küpsetab sitikat" (AT 65*)^[2]
  • "Rebane piibuga" (ATU 66A*)^[2]
  • "Rebase ja hundi toit" (Kippar 66C)^[2]
  • "Rebane pilkab lõksu" (ATU 68*)^[2]
  • "Inetud lapsed" (AT 68**, ATU 48*)^[2]
  • "Pott lõksuks" (ATU 68A)^[2]
  • "Rebane uputab kruusi" (AT 68B)^[2]
  • "Rebane matab jänest" (Kippar 68C)^[2]
  • "Rebane koera küüsis" (Kippar 68D)^[2]
  • "Loomade tantsupidu" (Kippar 68E)^[2]
  • "Nahaparkali juures kohtume" (Kippar *68)^[2]
• "Kartlikum kui jänes" (ATU 70)^[2]

Metsloomad ja koduloomad (ATU 100–149)

• "Hunt pulmas" (ATU 100)^[4]
• "Vana koer lapsepäästjaks" (ATU 101)
• "Koer kingsepaks" (ATU 102)
• "Põldhiir külastab linnahiirt" (ATU 112)^[5]
• "Härg ja pime hunt" (ATU 112 L*, ühine eesti ja läti repertuaaris^[3])
• "Kasside kuningas" (ATU 113 A, ühtlasi Christianseni rändmuistendite klassifikatsiooni tüüp 6070B)
• "Karu sõidab reel" (ATU 116)^[6]
• "Hunt ja seitse kitsetalle" (ATU 123)^[7]
• "Kolm põrsakest" (ATU 124)
• "Härja maja" (ATU 130 A)^[8])

Inimene ja metsloomad (ATU 150–199)

• "Rebase õpetused" (ATU 150)^[9]
• "Konna õpetused" (ATU 150*)^[8]
• "Karu kohitsemine" (ATU 153)^[10]
• "Naine ussi katsikuliseks" (ATU 156 B, teada üks setu tekst ning rida läti variante Riia, Rezekne, Daugavpilsi ja Talsi ümbrusest^[11])
• "Hunt pistab saba lauta" (ATU 166 A*)^[3]
• "Moosekant hundiaugus" (ATU 168)^[12]

Koduloomad (ATU 200–219)

• "Koera tunniskiri" (ATU 200)^[13]
• "Koerad nõuavad õigust" (ATU 200A)^[14]
• "Hunt armastab vabadust" (ATU 201)^[15]

Muud loomad ja loodusnähtused (ATU 220–299)

• "Meika munavahetus" (AT 240, levinud eestlastel, soomlastel, soomerootslastel, rootslastel)^[16])
• "Munavahetus võidujooksuga" (AT 240*, levinud eestlastel ja lätlastel)^[16]
• "Varese naisevõtt (ATU 243*)
• "Konnade kuningas" (ATU 277)^[17]

Imemuinasjutud (ATU 300–749)

Üleloomulikud vastased (ATU 300–399)

• "Lohetapja" (ATU 300)
• "Võitlus sillal" (ATU 300A)
• "Kolm röövitud kuningatütart" (ATU 301)
• "Vanamehe süda munas" (ATU 302)
• "Verevennad" (ATU 303)
• "Seitse venda otsivad naiseks seitset õde" (ATU 303A)
• "Läbitantsitud kingad" (ATU 306)
• "Puusärgi valvur" (ATU 307)^[18]
• "Rapuntsel" (ATU 310)
• "Naisetapja ja kolm õde" (ATU 311)^[19]
• "Sinihabe" (ATU 312)
• "Rescue by the Brother" (ATU 312D)^[20]
• "Imeline põgenemine" (ATU 313)
• "Hobune abiliseks" (ATU 314, sh varasem AT 532)
• "The Shepherd and the Giants" (ATU 314A)^[20]
• "Reeturlik õde" (ATU 315)^[21]
• "Truudusetu naine" (ATU 318)^[20]
• "Eyes Recovered from Witch" (ATU 321)^[20]
• "Kuradi õpipoiss" (ATU 325)
• "Hirmuotsija" (ATU 326)^[22]
• "Hans ja Grete" (ATU 327A)
• "Vennad vanapagana juures" (ATU 327B)
• "Naerivargad" (ATU 327G)
• "Poiss varastab kuradi varandust" (ATU 328)^[23]
• "Peitumine kuningatütre eest" (ATU 329)
• "Sepp ja kurat" (ATU 330)^[24]
• "Surm pudelis" (ATU 331)^[25]
• "Surm vaderiks" (ATU 332)^[26]
• "Punamütsike" (ATU 333)
• "Household of the Witch" (ATU 334)^[20]
• "Surma sõnumid" (ATU 335)
• "Kolme rännumehe kaup kuradiga" (ATU 360)
• "Pesemata mees" (ATU 361)^[27]
• "Laibasööja" (ATU 363)^[28]
• "Kuu paistab, kooljas sõidab" (ATU 365, ka "Lenore" (Gottfried August Bürgeri ballaadi järgi)^[29]
• "Surnu nõuab oma osa tagasi" (ATU 366)

Üleloomulikud või nõiutud sugulased (ATU 400–459)

• "Mees kadunud naist otsimas" (ATU 400)
• "Loompruut" (ATU 402)^[23]
• "Vahetatud mõrsja" (ATU 403C)
• "Lilltüdruk" (ATU 407)
• "Naine libahundiks" (ATU 409)^[20]
• "Okasroosike" (ATU 410)
• "Loom peigmeheks" (ATU 425A)
• "Kaunitar ja koletis" (ATU 425C)^[26]
• "Nõiutud peigmees" (The Enchanted Husband, ATU 425E)^[30]
• "Ussi naine" (ATU 425M)^[20]
• "Vähk väimeheks" (ATU 433B)
• "Konn-kuningapoeg" (ATU 440)
• "Siil pojaks" (ATU 441)
• "Koeraks muudetud mees" (ATU 449)
• "Vennake ja õeke" (ATU 450)
• "Õde vendi otsimas" (ATU 451)
• "Üheksa velje sõsar" (AT 451 A, tüübile leidub lähedasi paralleele mordvalastel, maridel ja venelastel, põhiline levikuala on läänemeresoome-balti areaal^[31])

Üleloomulikud ülesanded (ATU 460–499)

• "Teekond jumala juurde" (ATU 460A)
• "Teekond (muinasjututüüp)" ("The Journey", ATU 460B)^[19]
• "Kolm karva vanakuradi peast" (ATU 461)^[27]
• "Võimatud ülesanded" (ATU 465)
• "Sõbrad elus ja surmas" (ATU 470)^[26]
• "Surnupealuu" (ATU 470A)
• "Rännak hobusel teise maailma" (ATU 471)
• "Munk ja lind" (ATU 471A)^[32]
• "Halva naise karistus" ("Punishment of a Bad Woman", AT 473)
• "Põrgu katlakütja" (ATU 475)^[20]
• "Vaeslaps ja peretütar" ("Hea ja halb tüdruk", ATU 480)
• "Kurat saunas kosimas" (ATU 480A)

Üleloomulikud abilised (ATU 500–559)

• "Tundmata nimi" ("Rumpelstiltskin", ATU 500)^[26]
• "Kolm aitajat vananaist" (ATU 501)^[32]
• "Seenekuningas" (ATU 502)
• "Surnud mees abistajana" (ATU 505)^[26]
• "Päästetud kuningatütred" (ATU 506)
• "Nõia mõrsja" (ATU 507A)
• "Tuhkatriinu" (ATU 510A)^[30]
• "Kuninga köögitüdruk" (ATU 510B, Charles Perrault'l "Eeslinahk", "Peau d'Asne")^[33]
• "Ükssilm, kakssilm ja kolmsilm" (ATU 511)
• "Kuus üheskoos saavad kõigest ilmas läbi" (ATU 513A)
• "Lendav laev" (ATU 513B)
• "Tüdruk soldatiks" (ATU 514)
• "Truu teener" (ATU 516)
• "Tark poiss" (ATU 517)
• "Tüli imeesemete pärast" (ATU 518)
• "Tugev pruut" (ATU 519)^[20]
• "Kuningatütar klaasmäel" (ATU 530)
• "Röövitud noorikud" (ATU 530B, ka "Varastatud mõrsjad")
• "Tark hobune" (ATU 531)^[19]
• "Ei tea" (ATU 532)
• "Lend tänuliku kotka seljas" (ATU 537)
• "Saabastega kass" (ATU 545B)
• "Kuldne lind" (ATU 550)
• "Noorendav peegel" (ATU 551)
• "Loomad kälimeesteks" (ATU 552A)
• "Ronk aitajana" (ATU 553)
• "Tänulikud loomad" ("Suur Peeter ja Väike Peeter", ATU 554)^[23]
• "Kalamees ja ta naine" (ATU 555)
• "Loomad panevad kuningatütre naerma" (ATU 559)

Võluvahendid (ATU 560–649)

• "Imesõrmus" (ATU 560)
• "Imelamp" ("Aladini imelamp", ATU 561)
• "Ime-tuleraud" (ATU 562, tuntud ka Hans Christian Anderseni muinasjutu "Tuleraud" järgi^[34])^[27]
• "Imekepp" (ATU 563)
• "Imekott" (ATU 564)
• "Imeveski" (ATU 565, ka "Grotte veski")^[27]
• "Imeõunad" (ATU 566)
• "Imelind" (ATU 567)
• "Imeesemete vahetamine" (ATU 569)
• "Jänesekarjus" (ATU 570)^[35]
• "Kinnijäänud" (ATU 571)
• "Kuningatütre meelitamine" (ATU 572*, ka "Haukuv koerapea, iseraiuv kirves", kõige populaarsem eesti pärimuses, kus esindatud mitmekümne teisendiga, neist palju Setumaalt, kus käibinud ka lauluna; soome ja karjala variante on teada kokku 22, leedu teisendeid 17, läti teisendeid 9)^[36]
• "Rauast kotkas" (ATU 575)^[20]
• "Naiste lemmik" (ATU 580)
• "Truudusetu ema" (ATU 590)
• "The Thieving Pot" (ATU 591)^[37]
• "Tantsimapanev pill" (ATU 592)^[26]
• "Imekiri" (ATU 612)
• "Rikas vend ja vaene vend" (ATU 613)
• "Täinahk" (ATU 621)

Üleloomulik jõud või tarkus (ATU 650–699)

• "Tugev Mats" ("Raudne Hans", ATU 650A)^[38][26]
• "Vastaseotsija" (ATU 650B)
• "Poiss, kelle soovid täituvad" (ATU 652)
• "Neli osavat venda" (ATU 653)
• "Kolm venda" (ATU 654)
• "Kolm tohtrit" (ATU 660)^[27]
• "Kiire käskjalg" (ATU 665)^[20]
• "Loomade keeled" (ATU 670)
• "Kolm keelt" (ATU 671)
• "The Serpent's Crown" (ATU 672)^[20]
• "Ussikuninga kroon" (ATU 672A)
• "Valge mao liha" (ATU 673)^[20]
• "Havi nimel" (ATU 675)^[26]
• "Kaks venda ja röövlid" (ATU 676)
• "Raud on kallim kui kuld" (ATU 677)

Lood muudest üleloomulikest nähtustest (ATU 700–749)

• "Pöialpoiss" (ATU 700)
• "Käteta tüdruk" (ATU 706)
• "Imelised lapsed" (ATU 707)
• "Lumivalgeke" (ATU 709)
• "Keelatud kamber" (ATU 710)^[33]
• "Imeline kukk" (ATU 715)
• "Vaenelaps käoks" (ATU 720)
• "Õde tarupakus" (ATU 722)
• "Jutustamata unenägu" (ATU 725)
• "Veevaimu kolm kirvest" (ATU 729)
• "Rikka ja vaese õnn" (ATU 735)^[20]
• "Vaese nälg läheb rikkale" (ATU 735A)^[20]
• "Kalliskivi kala kõhus" (ATU 736)^[20]
• "Abikaasa ennustamine" (ATU 737)
• "Õnn läheb ausale" (ATU 745A)

Legendilaadsed muinasjutud (ATU 750–849)

• "Imeline sepasell" (AT 753)^[39]
• "Mõisnik põrgus hobuseks" (AT 761)^[40] (ka "Mõisnik kuradi hobuseks")
• Püha Christophoros kannab Kristuslast (ATU 768)
• "Laulvad luud" (AT 780)^[41]
• "Jumal ja kirikuõpetaja" (AT 785)^[42]
• "Talupoeg taevas" (AT 802)
• "Kurat ja mees keldris" (AT 821A)^[43]
• "Kohus keedetud munade pärast" (AT 821B)^[44]
• "Tänamatu põdrapüüdja" (ATU 830 A)
• "Ahne härra sikunahas" (AT 831)^[45]
• "Ahne kalamees" (ATU 832, AT järgi tuntud soomlastel, eestlastel liivlastel ja lätlastel, enim teisendeid — 12 — on kirja pandud lätlastelt igast maa osast; ATU lisab leedu, poola, saksa ja slovaki teisendid ning iraani ja jaapani teisendid, samuti juudi ja Lõuna-Aafrika teisendid^[46])
• "Laisk kuduja" (AT 843*)^[47][11]
• "Õnneliku inimese särk" (AT 844)^[48]

Novellilaadsed muinasjutud (ATU 850–999)

• "Osav valetaja kuninga väimeheks" (AT 852)^[49]
• "Kuningatütar ei leia vastust" (AT 853)^[50]
• "Tark talutüdruk" (AT 875)^[51]
• "Nael liha" (AT 890; sisaldub William Shakespeare'i näidendis "Veneetsia kaupmees")
• "Isa õpetused pojale" (AT 910A)^[52]
• "Kui nad ei tule, siis nad tulevad" (AT 921)^[53]
• "Ennustatud varapärija" (AT 930)^[54]
• "Oidipus" (ATU 931)
• "Priiskava poja kojutulek" (ATU 935)
• "Suurest nõiast kavalam" (AT 950)^[55]
• "Keiser ja murdvaras" (AT 951A)^[56]
• "Röövel peigmeheks" (AT 955)^[57]
• "Röövel peigmeheks" (AT 955)^[57]
• "Metsaasukas ja röövlid" (AA* 967, tuntud lisaks eesti traditsioonile saamidel, vepslastel, Karjala venelastel ja Siberi rahvastel, näiteks kettidel)^[58]
• "Vahetatud lapsed" (AT 975*, tuntud eesti traditsioonis, üks populaarsemaid lugusid saami traditsioonis, vasteid võib leida paljudelt rahvastelt mansidest kuni Aasia eskimote ja nanaideni^[58])
• "Puusepp ja maaler" (AT 980*)^[59]
• "Varjatud vanamees" (AT 981)^[60]

Lood rumalast vanapaganast (ATU 1000–1199)

Siia kuuluvad enamasti üheepisoodilised muinasjututüübid Kaval-Antsu ja Vanapagana teenistuslepingust, ühistest töödest ja mõõduvõtmistest, mis tihtipeale esinevad tsüklitena: üks lugu liigendub folkloristlikus analüüsis mitmeks tüübiks.^[61]

• "Ei tohi vihastada" (ATU 1000)
• "Silmade viskamine" (ATU 1006)
• "Laste puhastamine" (ATU 1012)
• "Naine käo asemel" (ATU 1029)
• "Saagi jagamine" (ATU 1030)
• "Puude üleskiskumine" (ATU 1050)
• "Puude vedamine" (ATU 1052)
• "Käte soojendamine" (ATU 1159)
• "Kiviviskamine" (ATU 1062)
• "Nuiaviskamine" (ATU 1063)
• "Maadlemine" (ATU 1071)
• "Võidujooksmine" (ATU 1072)
• "Heinaniitmine" (ATU 1090)
• "Tapmiskatse nuiaga" (ATU 1115)
• "Vanapagana põgenemine sulase eest" (ATU 1132)
• "Silmarohi" (ATU 1135)
• "Polyphemose pimestamine" (ATU 1137)
• "Pikse pill", "Kõuelind ja veesarvik" (AT 1148B)
• "Huntidega hirmutamine" (ATU 1150)
• "Raua jatkamine" (ATU 1163)

Naljandid (ATU 1200–1999)^[62]

• "Petlik kihlvedu: inimese või looma nälg" (ATU 1559*, tuntud leedulastel, lätlastel ja vepslastel^[63])
• "Vahva rätsep" (AT 1640)^[64]
• "Varane õpilane" (AT 1644)^[65]
• "Varandus kodukohas" / "Aare sillal" (AT 1645)^[66]

Viited

1. Nt Kaval rebane. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 1.
2. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühm. Eesti muinasjuttude tüübiloend (ATU 1–1199). Folklore.ee, 15.12.2014. (Kasutatud 17.10.2019.)
3. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 336.
4. Nt Soobol. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 74.
5. Nt Põldhiir külastab mõisahiirt. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 86.
6. Nt Naljakas karu-sõit. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 91.
7. Nt Susi ja kitsetalled. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 103.
8. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 333.
9. Nt Konna õpetused. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 116.
10. Nt Karu kohitsemine. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 117.
11. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 337.
12. Nt Moosekant hundiaugus. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 146.
13. Nt Püha Jüri kutsikas. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 168.
14. Nt Koerad nõuavad õigust. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 169.
15. Nt Hunt armastab vabadust. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 175.
16. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 338.
17. Nt Konnade kuningas. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 243.
18. Võib pärineda romaani keelte lahknemise eelsest ajast; võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejate hulgas enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
19. Võib olla algindoiraani päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645)
20. Võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejate hulgas enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
21. Võib pärineda romaani keelte lahknemise eelsest ajast, võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejate hulgas enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
22. Nt Hirmuotsija. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 53.
23. Võib olla algindoeuroopa päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645)
24. On tõenäoliselt algindoeuroopa päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645)
25. Võib olla olnud tuntud germaani ja baltoslaavi algkeelte kõnelejate hulgas enne algkeelte jagunemist ning võib olla tuntud romaani keelte kõnelejatele enne keelte lahknemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
26. Võib olla alglääneindoeuroopa päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645)
27. Võib olla olnud tuntud germaani ja baltoslaavi algkeelte kõnelejate hulgas enne algkeelte jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
28. Võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejatele enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
29. Võib pärineda germaani, itali ja keldi keelte lahknemise eelsest ajast, võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejatele enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
30. Võib pärineda romaani keelte lahknemise eelsest ajast (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
31. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 343.
32. Võib pärineda germaani, itali ja keldi keelte lahknemise eelsest ajast; võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejatele enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
33. Võib pärineda romaani keelte lahknemise eelsest ajast; võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejatele enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
34. Stith Thompson. The Folktale. Berkeley & Los Angeles: University of California Press 1977, lk 184.
35. Võib pärineda germaani, itali ja keldi keelte lahknemise eelsest ajast; võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejate hulgas enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
36. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 341.
37. Võib olla alggermaani päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
38. Nt Raudne Hans. Raud-Antsu koduleht. (Kasutatud 29. juunil 2010.)
39. Nt Jumal ja kirikuõpetaja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 109.
40. Nt Mõisnik põrgus hobuseks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 110.
41. Nt Laulev pilliroog. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 111.
42. Nt Jumal ja kirikuõpetaja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 108.
43. Nt Tubli rehepeksja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 112.
44. Nt Kohus keedetud munade pärast. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 113.
45. Nt Ahne härra sikunahas. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 114.
46. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 339.
47. Nt Laisk kuduja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 115.
48. Nt Õnneliku inimese särk. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 116.
49. Nt Osav valetaja kuninga väimeheks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
50. Nt Kuningatütar ei leia vastust. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
51. Nt Kuningatütar ei leia vastust. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
52. Nt Isa õpetused pojale. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
53. Nt Kui nad ei tule, siis nad tulevad. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
54. Nt Ennustatud varapärija. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
55. Nt Suurest nõiast kavalam. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
56. Nt Keiser ja murdvaras. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
57. Nt Röövel peigmeheks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
58. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 330.
59. Nt Puusepp ja maaler. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
60. Nt Varjatud vanamees. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
61. Vaata lähemalt: Hans ja Vanapagan. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
62. Arvo Krikmann. Naljandite tüübinumbrid ja pealkirjad Hans-Jörg Utheri juturegistris. Veebis: Arvo Krikmann. Rahvahuumor. (Kasutatud 6. juulil 2010.)
63. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 340.
64. Arvo Krikmann. Lühiülevaade naljandite tüpoloogiast. Veebis: Arvo Krikmann. Rahvahuumor. (Kasutatud 6. juulil 2010.)
65. Näiteks liivi lugu vanast Zūonkõst, vt Kristi Salve. Liivi rahvausundist ja folkloorist. Rmt: Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur. Koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, lk 268.
66. Mare Kalda. Aardepärimuse tüpoloogiline tegelikkus. Keel ja Kirjandus 2015, nr 8–9, lk 556–572; on ka Paolo Coehlo romaani "Alkeemik" ja Peet Vallaku novelli "Korvitegija Siimu õnn" (Looming 1923, nr 6, lk 553–559) süžee aluseks.

Kirjandust

• Antti Aarne. Estnische Märchen- und Sagenvarianten. Verzeichnis der zu den Hurt'schen Handschriftsammlungen gehörenden Aufzeichnungen. FF Communications 25. Hamina 1918
• AT = Stith Thompson. The Types of the Folktale. A Classification and Bibliography. FF Communications 184. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 1961.
• ATU = Hans-Jörg Uther. The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography. Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson, I-III. FF Communications 284–286. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2004.

Välislingid

• Eesti muinasjuttude tüübiloend
• Eesti imemuinasjuttude tüübiloend
• Antti Aarne. Verzeichnis der Märchentypen mit Hülfe von Fachgenossen. Helsinki 1910. (Suomalaisen Tiedeakatemian Toimituksia, FF Communications No. 3)
• Jakob ja Wilhelm Grimmi muinasjuttude tüübieritlus
• Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999. ISBN 9985-851-83-8.
• Kaval Ants ja Vanapagan.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR