Mira

See artikkel räägib tähest; eesnime kohta vaata artiklit Mira (eesnimi)

---

Mira ja tema kaaslane VZ Ceti Hubble'i kosmoseteleskoobiga pildistatuna

Mira ultraviolettvalguses ja nähtavas valguses

Mira (ο Ceti) on täht Vaala tähtkujus. See oli esimene vaadeldud muutlik täht ja sai seega omasuguste tähtede (miriidide) prototüübiks. Selle tähesuurus võib muutuda kuni 1700 korda. 332-päevase tsükli jooksul kõigub selle näiv heledus palja silmaga nähtava 3^m ja 10^m vahel. Näiva kadumise ja uuesti ilmumise tõttu sai ta Johannes Heveliuselt nimeks Mira (ladina k 'imepärane, imeline').

Mira on kaksiktäht, mille põhitäht Mira A on muutlik punane hiid ja kaaslane on valge kääbus Mira B.

Mira kaugus Maast on umbes 300 valgusaastat.^[1] Selle avastas David Fabricius 1596. aastal. Johann Holwarda avastas 1639. aastal, et Mira heledus muutub enam-vähem reeglipärase intervalliga. 1936. aastal esitas Mira pulsatsiooniteooria Tartu matemaatik Jakov Gabovitš.^[2]

2007. aastal avastati NASA kosmoseteleskoobi GALEX abiga, et Miral on komeetidega sarnaselt saba, mis on 13 valgusaasta pikkune. Selle põhjuseks peetakse Mira suurt relatiivset kiirust 110 km/s.^[3][4]

Mira koos sabaga ultraviolettvalguses pildistatuna

Viited

1. van Leeuwen, F. (November 2007). "Validation of the new Hipparcos reduction". Astronomy and Astrophysics. 474 (2): 653–664. arXiv:0708.1752free to read. Bibcode:2007A&A...474..653V. doi:10.1051/0004-6361:20078357.
2. Heino Eelsalu, Astronoomialeksikon, Tallinn 1996, lk 83
3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2016. Vaadatud 20. septembril 2016.
4. A. Mayer: Herschel’s view into Mira’s head. In: Astronomy & Astrophysics. Band 531, 2011, S. L4, doi:10.1051/0004-6361/201117203.