Milano hertsogiriikMilano hertsogiriigi lippMilano hertsogiriigi vapp
Milano hertsogiriik oli riik Põhja-Itaalias aastatel 1395–1797. Kuulus Saksa-Rooma riigi alla. Kuigi hertsogiriigi territooriumi piirid sajandite jooksul korduvalt muutusid, hõlmas riik üldjoontes tänapäevast Lombardia regiooni; tähtsaimad keskused olid Milano ja Pavia.
Eri aegadel kuulus erinevas ulatuses Milano hertsogkonna alla ka Piemonte, Veneto, Emilia Romagna ja Toscana alasid. Hertsogiriiki juhtisid aja jooksul mitmed valitsejadünastiad, kellest enamik oli pärit väljastpoolt Itaaliat.
Itaalia sõjas (1494–1498) tungis Prantsusmaa kuningas (1483–1498) Charles VIII suure, 25 000 mehest koosneva armeega Itaaliasse. Rooma paavst Innocentius VIII oli olnud konfliktis Napoli kuninga Ferdinando I ehk Ferrantega, tüli oli tekkinud viimase keeldumise tõttu anda Kirikuriigile vasallivannet ja maksta lõivu. Seetõttu heitis paavst Ferdinando kirikust välja ja tagandas ta 1489. aastal. Seejärel pakkus Innocentius Napoli kuningriiki Prantsusmaa kuningas Charles VIII-le, kellel oli hertsogkonnale Anjou dünastia pärilusliini kaudu ka teatav õigus. Ferdinando suri 1494. aastal ja tema järglaseks sai poeg Alfonso II.
Ludovico Sforza sai 1494. aasta oktoobris viimaks kätte hertsogitiitli, pärast seda, kui oli andnud seniajani enneolematu kaasavara oma vennatütrele, kes oli abiellumas Saksa-Rooma keisri Maximilian I-ga. Talle hakkas otsekohe vastu vaidlema Napoli kuningas Alfonso II, kel samuti oli nõudeõigus Milanole. Ludovico otsustas ohu kõrvaldamiseks õhutada Charles VIII-t võtma vastu Innocentiuse pakkumine ning toetas Charles VIII-t.
Teine Itaalia sõda oli Esimese Itaalia sõja järelm ning Louis XII oli kindlalt otsustanud suruda läbi oma nõuded Milano ja Napoli troonidele. 1499. aastal tungis Louis XII Lombardiasse ja vallutas Milano, millele tal oli nõudeõigus isapoolse vanaema Valentina Visconti kaudu. Louis sõlmis 1499. aastal liidu Veneetsia vabariigi ja Šveitsiga ning tungis Milano hertsogiriiki. Šveitsi palgasõduritest koosneva armee palganud Ludovico Sforza leidis linna naasnult selle olevat hõivatud prantslastega ühinenud Gian Giacomo Trivulzio poolt; Ludovico armee löödi peagi laiali ning ta ise võeti Prantsusmaal vangi.
Prantslaste käes oli hertsogkond 1513. aastani; seejärel pääsesid šveitslaste abiga taas valitsema Sforzad, Ludovico poja Massimiliano näol. Aga juba 1515 haarasid Milano taas enda kätte prantslased, nüüd Prantsusmaa kuninga (1515–1547) ja Milano hertsogi (1515–1521) François I valitsemise all.
.svg)
