Meriski levila. Kollane = suviti, sinine = talviti, roheline = aasta läbi.
Merisk (Haematopus ostralegus) on harakasuurune mererannikuid asustav lind. Pesitseb ka Eestis.
Levik
Meriskid omavad ulatuslikku areaali ja mererannikuid asustades on nad levinud suurele osale Euraasia ja Aafrika rannikutest ning paljudes Venemaa paikades pesitsevad nad suviti ka siseveekogude ääres.
Eesti territooriumil on meriskid tavalised keskmise arvukusega haudelinnud, keda kohtab rannikul ja Lääne-Eesti saartel. Meriski pesitsusaegset arvukust hinnatakse 3000 – 4000 paarile[2].
Elupaigad
Põhilisteks elupaikadeks on vee lähedal paiknevad klibu- ja liivarannikud või madalad rohtunud ning kariloomade poolt kõvaks tallatud rannaäärsed alad.
Toitumine
Ta toiduks on väikesed molluskid ja vähilised. Ta avab molluskite karbid osavalt oma terava noka abil.
Paljunemine
Emaslind muneb 2–4 muna, mida ta haub 24–27 päeva jooksul. Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päeva vanustena, kui nad on saanud lennuvõimelisteks.
Välimus
Meriskil on mustade sulgedega kaetud pea, kael ja keha ülemine pool ning keha alaosa on valge. Iseloomulikuks on võrdlemisi pikk, kinaveripunane nokk. Jalad on roosakad.
Merisk kaalub tavaliselt 470–560 grammi ja on 40 cm kõrge.[3]