Maiestas Domini (ladina keeles 'Issanda auväärsus') ehk Kristus auhiilguses on Lääne kunstile iseloomulik Kristuse kujutamise ikonograafiline traditsioon, kus ristikujulise aupaistega Kristust kujutatakse istumas troonil või vikerkaarel ümbritsetuna mandorlast, parem käsi tõstetud õnnistamiseks ja teises käes eluraamat. Mandorla ümber, harvem selle sees võivad olla evangelistide sümbolid.[1] Kujutamistraditsiooni areng on jälgitav alates 4.–5. sajandist. Kindlaks kujunenud motiivina levib see kunstis alates romaanikast, kuid traditsiooni peetakse varasemaks, võimalik on kujutise esinemine juba eelromaani kirikute apsiidide mosaiikides, mis pole säilinud.[2] Alates 12. sajandist hakkab kirikute tümpanonidel Maiestas Domini asemele ilmuma Viimse kohtupäeva motiiv[1].
Vaata ka
Viited
Välislingid
Kirjandus