Magnus muutis oma isa valitsusajal kehtinud agressiivset välispoliitikat. Ta loovutas 1266. aastal Perthi lepingugaŠotimaaleHebriidid ja Mani saare, vastutasuks andis Šotimaa suure koguse hõbedat ning nõustus Orkney saarte kuulumisega Norrale.[viide?]
Magnusel olid head suhted ka Inglise kuninga Henry III ja RootsikuningaValdemar Birgerssoniga. 1260. aastatel määrati esimest korda ametlikult Norra-Rootsi piir. Kui Valdemari vennad ta 1275. aastal kukutasid, põgenes ta Norrasse. See ajendas Magnus esimest ja viimast korda oma valitsusajal kokku koguma leidangi-laevastikku. Suure laevastikuga purjetas ta kohtuma uue Rootsi kuninga Magnus Aidalukuga. Ta üritas vendi omavahel lepitada, kuid tulutult. Magnus lahkus oma laevastikuga ja vägivallani sündmused ei viinud.[viide?]
Skandinaavia ca 1250
Sisepoliitika
Magnuse eestvõttel kaasajastati Norra seadusi, mille tõttu ta sai hüüdnime Lagabøte. 1274. aastal kuulutas ta välja uue riikliku seaduse. Seadusekoodeks asendas varasemad piirkondlikud seadused ning kehtis kogu Norras, ka Fääri saartel ja Shetlandil. Sellele lisandus 1276. aastal linnaseadus. Seadustekogu mõnevõrra muudetud variant võeti kasutusele ka Islandil.[viide?]
Kuigi tolleaegsed allikad nimetavad Magnust vagaks meheks, ajas uus seadusekoodeks ta tülli Nidarosi peapiiskopiga. Peapiiskop ei olnud rahul sellega, et uus seadus kärpis kiriku võimu. 1279. aastal sõlmiti Tønsbergi kokkulepe. Selle järgi säilitas kirik võrdlemisi suure vabaduse juriidilistes küsimustes, kuid pidi samas loobuma teatud nõuetest.[viide?]
Magnus jätkas Norras Euroopa õukonnatavade juurutamist, millega oli juba alustanud tema isa. Ta kaotas vanad norra tiitlid lendmann ja skutilsvein ning asendas need paruni ja rüütli (riddar) tiitliga.[viide?]
Magnus oli ka tõenäoliselt esimene Norra kuningas, kes kasutas järjekorranumbrit – ta kutsus end Magnus IV-ks.[viide?]
Kohe pärast oma isa Håkon Håkonssoni surma lasi Magnus islandlasest saagakirjutajal ja poliitikul Sturla Þórðarsonil kirjutada surnud kuningast saaga. Magnus lasi samal mehel ka endast saaga kirjutada. Magnus Lagabøte saaga on viimane keskaegne Norra kuningasaaga. Sellest on säilinud vaid fragmendid.[viide?]
Enne oma surma oli ta määranud oma 12-aastase poja Eiriku kaasvalitsejaks ja pärast Magnuse surma saigi pojast kuningas. Viimase nooruse tõttu oli tegelik võim nõuandjate käes.[viide?]
.jpg)
