Magnus Georg Paucker (vkj 15. november 1787 Simuna – 19. august 1855 Jelgava) oli baltisaksa matemaatik ja astronoom, kolleegiuminõunik.
Elulugu
Magnus Georg sündis koguduse õpetaja Heinrich Johann Pauckeri (1759–1819) ja tema esimese naise, Hedwig Eleonore Christine Halleri (1766–1791) pojana.[1]
Ta omandas alghariduse kodus ja Rakveres ning õppisaastatel 1805–1808 Tartu Ülikoolis, mille lõpetamise järel töötas Peterburis ja Viiburis matemaatika- ja loodusteaduste õpetajana.
1811. aastal asus ta Tartu astronoom-vaatleja kohale, luges ülikoolis diferentsiaal- ja integraalarvutust ning analüütilist ja kujutavat geomeetriat. 1812. aastal kaitses ta doktoriväitekirja,1813. aastal sai ta filosoofia doktorikraadi[2] ja töötas Tartus professorina 1813. aastal.[3]
Seejärel oli 1813. aastast Miitavi (Jelgava) Gümnaasiumi ülemõpetaja kuni pensionini 1846. Ta oli Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Ühingu ja Kuramaa Provintsiaalmuuseumi kaasasutaja.
1822. aastal avastas ta esimese viisi korrapärase 257-nurga konstrueerimiseks.
Tunnustus
Isiklikku
Tema poolvendadest dr. Carl Julius (1798–1856) oli õigusteadlane ja ajaloolane, Heinrich Wilhelm (1797–1883) koguduse õpetaja Simunas, Friedrich August (1801–1837) 1828. aastast vabatahtlik sõjaväearst Türgi sõjas (Püha Anna ordeni 3. klassi kavaler) ja Gattšina linnahaigla ülemarst, ning Hugo Richard (1807–1872) Virumaa praost ja Põhja-Eesti konsistoriaalpiirkonna vaimulike leksikoni koostaja.[4]
Magnus Georg Pauckeri poeg, Hermann Julius Georg von Paucker (1822–1889) oli Venemaa keisririigi sõjaväeinsener, kindralleitnant ning 1888. aasta novembrist kuni 1889. aasta märtsini Venemaa keisririigi teedeminister.
Viited
Välislingid
