Müncheni Bayern

See artikkel räägib jalgpalliklubist spordiklubi osana, korvpallimeeskonna kohta vaata Müncheni Bayern (korvpall).

---

Müncheni Bayern

Täisnimi	Fußball-Club Bayern München e. V.
Hüüdnimi	Die Roten (Punased), Die Bayern (Baierlased)
Lühend	FCB
Asutatud	27. veebruaril 1900
Väljak	Allianz Arena
Mahutavus	75 000
Peatreener	Hans-Dieter Flick
Liiga	Bundesliga
2021–22	1. koht
Internet	Klubi koduleht
Enim mänge	Oliver Kahn (632)
Parim väravalööja	Gerd Müller (525)
Kodus Võõrsil

Müncheni Bayern (ametlikult Fußball-Club Bayern München e. V.) on Saksamaa spordiklubi, mis tegutseb Baieris Müncheni linnas. Enamasti tuntakse Müncheni Bayerni nime all elukutseliste jalgpalliklubi, kes mängib Bundesligas (Saksamaa kõrgeim jalgpalliliiga). 30 liigavõidu ja 20 Saksamaa karikaga on see ühtlasi Saksamaa edukaim jalgpalliklubi.

Klubi asutasid aastal 1900 Franz Johni juhtimisel 11 sportlast. Kuigi Bayern tuli esimest korda meistriks juba 1932. aastal, ei valitud teda 1963 loodud Bundesligasse. Klubi üks edukamaid ajajärke oli 1970. aastate keskel, kui meeskonna kapteni Franz Beckenbaueri eestvedamisel võideti Euroopa karikas (praegune UEFA Meistrite Liiga) kolmel järjestikusel aastal (1974–1976). Müncheni Bayern on alates hooajast 2012/13 tulnud Bundesliga meistriks seitse hooaega järjest. Klubi võitis oma viimase rahvusvahelise karikasarja võidu (Intercontinental Cup) 2001, samal aastal võideti ka Meistrite Liiga karikas. Järgmine Euroopa karikas võideti 12 aastat hiljem, 2013. aastal.

Alates hooaja 2005–2006 algusest on Bayerni kodustaadion Allianz Arena. Varem oli meeskond mänginud 33 aastat Müncheni olümpiastaadionil. Meeskonna värvid on punane ja valge ning klubi embleem on Baieri värvides. Bayerni klubil on ametlikult 166 187 liiget. Lisaks on maailmas 2764 registreeritud fänniklubi 192 160 liikmega. Klubil on peale jalgpalli ka muud osakonnad: male, käsipall, korvpall, kergejõustik, keegel ja lauatennis. Olemas on ka kohtunike osakond ja seeniorite jalgpall, kus on üle 1100 aktiivse liikme. Seeniorite jalgpalliklubi on alates 2002. aastast juriidiliselt eraldiseisev.

Ajalugu

FC Bayerni asutasid 1900. aastal Müncheni võimlemisklubi liikmed. Klubi pidas oma esimesed mängud regionaalses Baierimaa liigas. 1926. aastal võideti esimene tiitlivõistlus – tuldi Lõuna-Saksamaa meistriks. Saavutust korrati kaks aastat hiljem. Esimest korda tuldi riigi meistriks aastal 1932, kui võideti finaalis Eintracht Frankfurti 2 : 0.

Adolf Hitleri võimuletulekuga takerdus Bayerni areng. Klubi president ja treener, kes olid juudid, lahkusid riigist ning Bayernit hakati halvustavalt nimetama juutide klubiks. Järgnevatel aastatel vajus Bayern unustusse.

Pärast sõda sai Bayernist Saksa kõrgeima liiga lõuna-alagrupi (Oberliga Süd) liige. 1956 oli klubi veel nii nõrk, et aasta aega tuli mängida madalamal astmel. Järgmisel hooajal oli Bayern aga tagasi Oberligas ning üllatuslikult võideti Saksamaa karikas. Finaalis alistati 1 : 0 Fortuna Düsseldorf. Bayern hakkas arenema liiga üheks tugevaimaks klubiks, ent muret valmistas majanduslik seis ning 1950. aastate lõpus tuli tihti pankrotiga silmitsi seista. Appi tuli ettevõtja Roland Endler, kes muretses klubile vajaliku raha. Tänutäheks nimetati Endler neljaks aastaks klubi juhiks. Aastal 1963 liideti Oberligad, et moodustada ühtne üleriigiline Bundesliga. Bayernile ei antud esialgu liikmestaatust, kuid kaks aastat hiljem teenis klubi selle välja noorte talentide Franz Beckenbaueri, Sepp Maieri ja Gerd Mülleri abiga.

Bundesliga esimesel hooajal saavutas Bayern kolmanda koha ning võitis karika, tänu millele kvalifitseerus Euroopa karikavõitjate karika turniirile, mille klubi järgmisel aastal võitis, alistades finaalis Rangers FC. 1967 võitis Bayern taas Saksamaa karika ning 1969. aastal võideti nii Bundesliga kui ka karikas. Märkimisväärne on, et treener Branko Zebec kasutas hooaja jooksul kõigest 13 mängijat.

1970. aastal võttis treeneriohjad enda kätte Udo Lattek ning 1972. aastal tuldi kolmandat korda meistriks. Otsustav matš FC Schalke 04 vastu, mis toimus uhiuuel Müncheni Olümpiastaadionil, ühtlasi oli see esimene Bundesliga mäng, mida televisioonis otseülekandena näidati. Bayern saatis Schalke koju tulemusega 5 : 1 ning tagas tiitli. Sama korrati ka järgmisel kahel aastal. Kõrghetk saabus aga 1974. aastal, mil võideti Euroopa karikas. Finaali esimene mäng jäi 1 : 1 viiki, kuid kordusmängus alistati Atletico Madrid 4 : 0. Järgmisel hooajal oli klubi kodumaal edutu, kuid kaitsti Euroopa karikavõistluste meistritiitlit Leeds Unitedi vastu. Veel aasta hiljem alistati AS Saint-Étienne ning Bayernist sai kolmas klubi, kes oli võitnud Euroopa meistrite karikavõistlused kolm korda järjest.

1980. aastad olid Bayerni jaoks väljaspool platsi keerulised. Personal vahetus tihti ning tekkisid finantsprobleemid. Bundesliga võideti küll aastatel 1980 ja 1981, kuid sellele järgnesid kaks tiitlita hooaega ning endine treener Udo Lattek pöördus tagasi klubi juurde. 1984. aastal võitis Bayern Saksamaa karika ning pärast seda tuli kuue aasta jooksul viis korda meistriks, sealhulgas hooajal 1985–86 duubli ehk ühel aastal kaks tiitlit. Euroopas jäid aga parimateks saavutusteks kaks teist kohta Euroopa karikavõistlustel.

Bayern jõudis madalpunkti pärast 1990. aasta meistriks tulekut, kui hooajal 1991–92 oldi kõigest viie punkti kaugusel väljakukkumisest. Võidulainele saadi pärast seda, kui hooaja 1993–94 teisel poolel valiti treeneriks Franz Beckenbauer. Kolmeaastase vaheaja järel tuldi taas meistriks. Beckenbauer nimetati seejärel klubi presidendiks. Järgmised treenerid ei suutnud aga ootuspäraseid tulemusi saavutada. Sellel ajajärgul pakkusid paljud mängijad kõneainet kõmulehtedele, mistõttu sai klubi hüüdnimeks FC Hollywood. Franz Beckenbauer naasis treenerikohale ning klubi võitis 1996. aastal UEFA karika.

Aastatel 1998–2004 oli klubi treener Ottmar Hitzfeld, kellest sai Bayerni läbi aegade edukaim treener. Tema käe all tuldi neli korda meistriks ning võideti kolm Saksamaa karikat ning 2001. aastal ka UEFA Meistrite Liiga. Hitzfeldi hiilgeaeg lõppes 2004. aastal, kui meeskond näitas kehva mängu, kaotades 2. Bundesliga klubile Alemannia Aachenile, ning langes seetõttu välja ka karikasarjast.

Hooaja 2005–06 eel kolis Bayern Allianz Arenale, mida esialgu jagati TSV 1860 Müncheniga. Viimane pidi aga oma osaluse sügava finantskriisi tõttu Bayernile müüma.

Felix Magathi juhtimisel võideti 2004–2006 kahel järjestikusel hooajal duubel, kuid treener vallandati 2007. aasta alguses. Peatreeneriks palgati taas Ottmar Hitzfeld.

Hooaeg 2006–07 oli Bayernile edutu: liigas saavutati neljas koht, jäädes välja järgmise hooaja Meistrite Liigast. Klubi juhtkond reageeris sellele mitme tähtmängija ostmisega, eesotsas Franck Ribéry, Luca Toni ja Miroslav Klosega. Järgmisel hooajal võideti taas Saksamaa karikas ning Bundesliga.

2008. aastal nimetati peatreeneriks Jürgen Klinsmann, kuid ebaõnnestunud hooaja tõttu, mil meeskonda ähvardas taas Meistrite Liigast väljajäämine, asendati ta hooaja viimasteks mängudeks Jupp Heynckesiga, kelle juhtimisel saavutati liigas teine koht.

Hooajast 2009–10 asus peatreeneri kohale hollandlane Louis van Gaal. Ka uus treener sai kriitika osaliseks, kui meeskond alustas Bundesligat erakordselt kehvade esitustega. Ka Meistrite Liigas ähvardas väljalangemine juba alagrupiturniiril, kuid viimane alagrupimäng Itaalia meeskonna Torino Juventuse vastu võideti tulemusega 4 : 1 ning sellega tagati koht kuueteistkümne parema hulgas. Kaheksandikfinaalis mindi kokku ACF Fiorentinaga. Fiorentina vastu saavutati kodustaadionil 2 : 1 võit ning võõrsil tuli vastu võtta 3 : 2 kaotus. Hoolimata kaotusest pääses Müncheni Bayern tänu võõrsil löödud väravatele edasi. Veerandfinaalis kohtuti Manchester Unitediga ning edasipääs saavutati sama skooriga. Poolfinaalis alistati Lyoni Olympique kahe mängu kokkuvõttes 4 : 0. 22. mail 2010 astuti Meistrite Liiga finaalis Santiago Bernabéu staadionil vastu Milano Internazionalele, kellele tuli alla vanduda tulemusega 2 : 0.

Hooajal 2010–11 kaotati Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis jällegi Milano Interile. Turniirilt väljalangemine tähendas viimase tiitlilootuse kadumist, kuna Saksamaa karika poolfinaalis oli kaotatud FC Schalkele ning Bundesligas võideldi kõigest kolmanda koha eest. Pettumust valmistavad tulemused viisid Louis van Gaali vallandamiseni, tema asendajaks hooaja lõpuni määrati van Gaali assistent Andries Jonker. 2011. aasta juulis sai peatreeneriks taas Jupp Heynckes.

Hooaeg 2011–12

Hooajal 2011–12 osales klubi UEFA Meistrite Liiga alagrupiturniiril. Oma alagrupis sai Bayern esimese koha, ainus kaotus tuli viimases, klubi jaoks mitte midagi otsustavas mängus Manchester Cityga. Kaheksandikfinaalis saadi vastaseks FC Basel. Šveitsis võitis mängu 1 : 0 FC Basel. Kodus aga oli Bayern tugevam: mäng lõppes 7 : 0 võiduga. Veerandfinaalis alistati Olympique de Marseille, mis on Prantsusmaal asutatud jalgpalliklubi. Poolfinaalis tuli vastu seista Madridi Realile. Kodus võideti skooriga 2 : 1 ja võõrsil jäädi sama seisuga alla, mis viis mängu lisaajale, seejärel ka penaltiseeriale. Penaltiseeria võitis Bayern 3 : 1 ning otsustava penalti lõi sisse Bastian Schweinsteiger. See võit viis meeskonna finaali, kus mängiti Chelsea FC-ga, kes oli teises poolfinaalis võitnud FC Barcelonat. Müncheni Bayern oli esimene meeskond, kes jõudis kodustaadionil toimuvasse Meistrite Liiga finaali.

Finaalmäng toimus 19. mail. Finaali jooksul oli Bayern domineerivam pool, kuid mängu esimese värava lõi Thomas Müller alles 83. minutil. Mängu lõpu eel lõi Didier Drogba nurgalöögist viigivärava. See oli ainus Chelsea nurgalöök, Bayernil oli neid veidi alla 20. Lisaajal teenis Franck Ribery penalti, kuid Arjen Robben ei löönud seda ära. Lisaaeg lõppes samuti viigiga ning võitja otsustati penaltiseeriaga, mille võitis Chelsea 3 : 4. Otsustava penalti lõi sisse Didier Drogba, kroonides sellega Inglise klubi esimest korda Euroopa meistriks.

Bundesligas jäi Müncheni Bayern Dortmundi Borussia järel teiseks. Saksamaa karikafinaalis jäädi samale meeskonnale alla seisuga 5:2.

Hooaeg 2012–13

Enne hooaega 2012–13 lisandusid Bayerni meeskonda Xherdan Shaqiri, Claudio Pizarro, Tom Starke, Dante, Mitchell Weiser, Lukas Raeder ja Mario Mandžukić. Emre Can ja Patrick Weihrauch sõlmisid lepingu esimeeskonnaga liitumiseks.

Bayern tuli Saksamaa meistriks rekordilise kiirusega, tagades liiga võidu juba 28. voorus. 1. juunil võitis Bayern Saksamaa karikafinaalis VfB Stuttgarti tulemusega 3:2. Meistrite Liiga poolfinaalis alistati 23. aprillil koduväljakul FC Barcelona 4:0. Camp Noul peetud teises mängus võideti vastast 0:3 ning üldskooriga 7:0 pääseti teist aastat järjest Euroopa klubijalgpalli tähtsaima sarja finaali. Seal alistati kodune rivaal Borussia Dortmund 2:1 ning võideti klubi viies Meistrite Liiga karikas.

Bayernist sai esimene Saksamaa meeskond, kes on võitnud ühel hooajal nii Bundesliga, Saksamaa karikavõistlused kui ka Meistrite Liiga. Lisaks võideti hooaja eel ka Saksamaa Superkarikas.

Hooaja keskpaigas sai selgeks, et lepingu lõppedes lahkub Jupp Heynckes peatreeneri kohalt ning tema asendajaks saab endine FC Barcelona treener Pep Guardiola.

Praegune meeskond

Seisuga 31. jaanuar 2021^[1]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija 1 VV Manuel Neuer 4 KA Niklas Süle 5 KA Benjamin Pavard 6 KA Joshua Kimmich 7 RÜ Serge Gnabry 8 KA Javi Martínez 9 RÜ Robert Lewandowski 10 RÜ Leroy Sané 11 RÜ Douglas Costa (laenul Juventusest) 13 RÜ Eric Maxim Choupo-Moting 17 KA Jérôme Boateng 18 PK Leon Goretzka 19 PK Alphonso Davies

Nr. Positsioon Mängija 20 KA Bouna Sarr 21 KA Lucas Hernandez 22 PK Marc Roca 23 KA Tanguy Nianzou 24 PK Corentin Tolisso 25 RÜ Thomas Müller (asekapten) 27 KA David Alaba 28 PK Tiago Dantas (laenul Lissaboni Benficast) 29 PK Kingsley Coman 35 VV Alexander Nübel 39 VV Ron-Thorben Hoffmann 42 PK Jamal Musiala

Saavutused

• Saksamaa meister (32): 1931–32, 1968–69, 1971–72, 1972–73, 1973–74, 1979–80, 1980–81, 1984–85, 1985–86, 1986–87, 1988–89, 1989–90, 1993–94, 1996–97, 1998–99, 1999–2000, 2000–01, 2002–03, 2004–05, 2005–06, 2007–08, 2009–10, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2019–20, 2020/21, 2021/22
• DFB-Pokal (20): 1956–57, 1965–66, 1966–67, 1968–69, 1970–71, 1981–82, 1983–84, 1985–86, 1997–98, 1999–2000, 2002–03, 2004–05, 2005–06, 2007–08, 2009–10, 2012–13, 2013–14, 2015–16, 2018–19, 2019–20
• DFB/DFL-Supercup (10): 1987, 1990, 2010, 2012, 2016, 2017, 2018, 2020, 2021, 2022
• DFL-Ligapokal (6): 1997, 1998, 1999, 2000, 2004, 2007
• UEFA Meistrite Liiga / Euroopa karikas (6): 1973–74, 1974–75, 1975–76, 2000–01, 2012–13, 2019–20
• UEFA Euroopa Liiga / UEFA karikas: 1995–96
• UEFA karikavõitjate karikas: 1966–67
• UEFA Superkarikas: 2013, 2020
• Kontinentidevaheline karikas: 1976, 2001
• Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused: 2013, 2020

Peatreenerid

Zlatko Čajkovski (1963–1968) Branko Zebec (1968–1970) Udo Lattek (1970–1975) Dettmar Cramer (1975–1977) Gyula Lóránt (1977–1979) Pál Csernai (1979–1983) Reinhard Saftig (1983) Udo Lattek (1983–1987) Jupp Heynckes (1987–1991) Søren Lerby (1991–1992)

Erich Ribbeck (1993–1994) Franz Beckenbauer (1994) Giovanni Trapattoni (1994–1995) Otto Rehhagel (1995–1996) Franz Beckenbauer (1996) Giovanni Trapattoni (1996–1996) Ottmar Hitzfeld (1998–2004) Felix Magath (2004–2007) Ottmar Hitzfeld (2007–2008) Jürgen Klinsmann (2008–2009)

Jupp Heynckes (2009) Louis van Gaal (2009–2011) Andries Jonker (2011) Jupp Heynckes (2011–2013) Pep Guardiola (2013–2016) Carlo Ancelotti (2016–2017) Jupp Heynckes (2017–2018) Niko Kovač (2018–2019) Hans Dieter Flick (2019-–)

Viited

1. "FC Bayern München – Profis". fcbayern.com. FC Bayern München AG. Vaadatud 5. augustil 2019. {{cite news}}: eiran teksti "FC Bayern Munich – Professionals" (juhend)

Välislingid

• Koduleht