Väravavaht on jalgpallis mängija, kelle ülesanne on oma väravat kaitsta, nii et vastasmeeskond ei suudaks palli üle väravajoone lüüa (postide vahele ja lati alt). Selleks peab väravavaht palli teele tulema ja selle kas kinni püüdma või kõrvale suunama.
Väravavahi alas võivad väravavahid kasutada käsi. Nad on (kui audi sissevise välja arvata) ainsad jalgpallurid, kes tohivad mänguväljakul palli käega puudutada.
Väravavahid sooritavad lööke värava juurest ning juhatavad oma meeskonna, eriti selle kaitsemängijate paiknemist nurgalöökide, vabalöökide ja karistuslöökide korral. Väravavahil on tähtis roll mängustrateegia valimisel, sest neil on piiramatu ülevaade kogu mänguväljakust.
Väravavahid ei pea kogu mängu ajal olema karistusalas. Nad võivad lüüa penalteid lüüa ja on isegi juhtunud, et lõpuminutitel jookseb väravavaht vastasmeeskonna karistusalasse, et luua seal arvuline ülekaal, kuigi see on haruldane, sest jätab oma värava kaitseta.
Kui väravavaht saab vigastada või punase kaardi, siis teeb tema meeskond vahetuse. Üks väljakumängijatest (tavaliselt ründaja) võetakse välja ja tema asemele pannakse varuväravavaht. Kui see ei ole võimalik (näiteks kui varuväravavahti ei ole), siis asub üks mängijatest (tavaliselt kaitsemängija) väravasse ja muutub väravavahiks.
Väravavaht on jalgpallis kõige tähtsam positsioon ja samuti on selles kõige keerulisem meistriks saada. Sellepärast on tavaline, et meeskonnad vahetavad väravavahte harva. Näiteks Petr Čech on FC Chelsea esiväravavaht ja Iker CasillasMadridi Reali esiväravavaht juba üle 9 aasta ning Casillas on Hispaania jalgpallikoondise esiväravavaht juba 10 aastat. Kuid teisalt ei ole väravavahitöö füüsiliselt nii nõudlik kui väljakumängijal ja sellepärast on väravavahi mängijakarjäär pikem, ulatudes vahel isegi 40. eluaastatesse.
Riietus
Väravavahid peavad kandma riietust, mis eristab neid selgelt teistest mängijatest ja ka kohtunikest. Mõned mängijad on oma riietusega tuntuks saanud, näiteks Lev Jašin, keda tema üleni musta riietuse tõttu hüüti mustaks ämblikuks.
Enamik väravavahte kannab kindaid, et haare palli ümber oleks parem ja ühtlasi selleks, et kaitsta käsi vigastuse eest. Tänapäeval on mõnikord kinnastel piki iga sõrme plastist ribi, mis aitab vältida sõrmede kahekorra minekut, kui väravavaht kiiresti liikuvat palli püüab. Kuigi kinnaste kandmine pole kohustuslik, väravavahid seda tavaliselt teevad. 2004. aasta EM-i veerandfinaali lõpetanud penaltiseeriasInglismaa ja Portugali jalgpallikoondise vahel pälvis Portugali väravavaht Ricardo Pereira tähelepanu sellega, et võttis enne penaltiseeriat kindad käest. Ta tõrjus kaks penaltit ja lõi ise sisse otsustava penalti, mis viis Portugali poolfinaali.
Mõned väravavahid kannavad nokkmütsi, mis kaitseb silmi ereda päikese eest.
