|
Läti õigeusu kiriku juhtide loend
Läti õigeusu kiriku juhtide loend loetleb õigeusu kiriku eestseisjad tänapäeva Läti aladel alates Riia vikaarpiiskopkonna moodustamisest 1836. aastal. Tabelis on ära toodud ka Połacki piiskopid kuni 1918. aastani, sest Vitebski kubermangu kuulunud Läti idaalad allusid neile.
Riia vikaarpiiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1836–1850)
Riia vikaarpiiskopkond moodustati 1836. aastal Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonna alluvuses. Sellele allutati õigeusu kogudused Liivimaa ja Kuramaa kubermangudes, st ka Lõuna-Eesti aladel.
Riia ja Miitavi piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1850–1919)
Usuvahetusliikumise tulemusel kiirelt kasvanud õigeusklike arv Balti kubermangudes mõjutas keiser Nikolai I ja Vene Õigeusu Kiriku Pühimat Sinodit looma Riiga iseseisvat piiskopkonda, mis sai teoks 1850. aastal. 1865 allutati Riia ja Miitavi piiskopile ka Eestimaa kubermangu õigeusu kogudused, mis seni olid kuulunud Peterburi piiskopkonda.
| Nimi |
Eluaastad |
Valitsusaja algus |
Valitsusaja lõpp
|
| Platon I |
1803–1891 |
1850, 23. märts |
1867, 21. märts
|
| Venjamin (vikaarpiiskop) |
surnud 1874 |
1866, 10. juuni |
1870, 14. märts
|
| Venjamin I |
surnud 1874 |
1870, 14. märts |
1874, 2. september
|
| Serafim |
1818–1891 |
1874, 14. oktoober |
1877, 20. detsember
|
| Filaret II |
1824–1882 |
1877, 20. detsember |
1882, 7. märts
|
| Donat |
1828–1896 |
1882, 18. märts |
1887, 9. aprill
|
| Arseni |
1839–1914 |
1887, 9. aprill |
1897, 16. oktoober
|
| Agafangel |
1854–1928 |
1897, 16. oktoober |
1910, 26. august
|
| Joann I |
1844–1919 |
1910, 26. august |
1917, 30. november
|
| Platon II (kohusetäitja, Tallinna vikaarpiiskop) |
1869–1919 |
1918, 23. jaanuar |
1919, 14. jaanuar
|
Połacki piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1833–1918)
Läti idaosa kuulus Vitebski kubermangu ja erinevalt ülejäänud Lätist oli see Połacki piiskoppide haldusalas.
| Nimi |
Eluaastad |
Valitsusaja algus |
Valitsusaja lõpp
|
| Smaragd (Krõžanovski) |
1796–1863 |
1833, 30. aprill |
1837, 5. juuni
|
| Isidor (Nikolski) |
1799–1892 |
1837, 5. juuni |
1840, 6. aprill
|
| Vassili (Lužinski) |
1819–1896 |
1840, 7. juuli |
1866, 27. märts
|
| Savva (Tihhomirov) |
1821–1882 |
1866, 16. juuni |
1874, 7. detsember
|
| Viktorin (Ljubimov) |
1824–1882 |
1874, 7. detsember |
1882, 6. märts
|
| Markell (Popel) |
1825–1913 |
1882, 6. märts |
1889, 25. veebruar
|
| Antonin (Deržavin) |
1831–1902 |
1889, 14. märts |
1893, 3. september
|
| Aleksandr (Zaķis) |
1834–1899 |
1893, 3. september |
1899, 18. juuli
|
| Tihhon (Nikanorov) |
1855–1920 |
1899, 20. august |
1902, 4. juuni
|
| Serafim (Meštšerjakov) |
1860–1933 |
1902, 4. juuni |
1911, 25. juuli
|
| Nikodim (Bokov) |
1850–1914 |
1911, 25. juuli |
1913, 8. märts
|
| Vladimir (Putjata) |
1869–1936 või 1941 |
1913, 8. märts |
1914, 11. juuli
|
| Innokenti (Jastrebov) |
1867–1928 |
1914, 11. juuli |
1915, 10. jaanuar
|
| Kirion (Sadzaglišvili) |
1855–1918 |
1915, 10. jaanuar |
1917, 1. august
|
| Innokenti (Jastrebov) |
1867–1928 |
1917, september |
1918, 6. märts
|
| Serafim (Aleksandrov) |
1867–1937 |
1918, 19. märts |
1918, 22. aprill
|
| Joann |
1876–1934 |
1918, 22. aprill |
1918, september
|
| Innokenti (Jastrebov) |
1867–1928 |
1918, september |
1918, Latgale liitmine Lätiga
|
Läti Õigeusu Kiriku eestseisjad (1921–1955)
21. juunil 1921 andis Moskva ja kogu Venemaa patriarh Tihhon õigeusu kirikule Lätis autonoomia. Pärast esimese peapiiskopi Joanni mõrvamist 1934. aastal, kes oli säilitanud ustavuse Moskva patriarhaadile, alustati Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eeskujul üleminekut Konstantinoopoli patriarhi alluvusse. Alates maist 1935 oli Läti Õigeusu Kirik autonoomne kirik Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsioonis.
Alates septembrist 1944 tegutses metropoliit Augustin eksiilis. Konstantinoopoli patriarhaat tunnistas pärast sõda Läti Õigeusu Kiriku ühendamist Moskva patriarhaadiga.
Riia ja Läti piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1941–1992)
Läti inkorporeerimise järel NSV Liitu algas ka Läti õigeusu kiriku taasühendamine Moskva patriarhaadiga. Selleks määrati veebruaris 1941 ametisse eksarh Sergi, kellele allutati nii Eesti kui ka Läti õigeusu kirikud. Tema tegevus jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal.
Riia ja Läti piiskopkond Moskva patriarhaadi koosseisus taasloodi Läti Õigeusu Kiriku autonoomia tühistamise järel 30. märtsil 1941.
| Nimi |
Eluaastad |
Valitsusaja algus |
Valitsusaja lõpp
|
| Patriarhi eksarh Eestis ja Lätis |
|
|
|
| Sergi (Vilniuse ja Leedu metropoliit) |
1897–1944 |
1941, 25. veebruar |
1944, 28. aprill
|
| Piiskopid |
|
|
|
| Joann III |
1898–1982 |
1943, 13. märts |
1944, september
|
| Kornelius (kohusetäitja, Vilniuse peapiiskop) |
1874–1966 |
1945, 13. aprill |
1947, 21. august
|
| Venjamin II |
1880–1961 |
1947, 21. august |
1951, 27. märts
|
| Filaret III |
1887–1958 |
1951, 27. märts |
1958, 25. mai
|
| Joann IV (kohusetäitja, Tallinna piiskop) |
1892–1966 |
1958, 25. mai |
1961, 14. august
|
| Aleksius I (kohusetäitja, Tallinna piiskop) |
1929–2008 |
1961, 3. september |
1962, 12. jaanuar
|
| Filaret IV (kohusetäitja, Luga piiskop) |
1929– |
1962, 4. veebruar |
1962, 27. august
|
| Nikon (kohusetäitja, Luga piiskop) |
1910–1995 |
1962, 27. august |
1963, 3. august
|
| Nikon |
1910–1995 |
1963, 3. august |
1966, 27. jaanuar
|
| Aleksius II |
1910–1988 |
1966, 27. jaanuar |
1966, 8. oktoober
|
| Leonid |
1913–1990 |
1966, 8. oktoober |
1990, 8. september
|
| Aleksandr |
1939– |
1990, 27. oktoober |
1992, detsember
|
Läti Õigeusu Kiriku eestseisjad (1992–)
Detsembris 1992 taasjõustasid Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II patriarh Tihhoni otsuse aastast 1920, millega Läti Õigeusu Kirik oli tunnistatud autonoomseks.
Vaata ka
Välislingid
|
|
