Lauri Kettunen oletas, et nimi tuleb sõnast "lust", mis tähendab 'lõbu, rõõm', kuid kahtles selles ka ise, sest see sõna on eesti keelde laenatud suhteliselt hiljuti, aga vere-lõpulised kohanimed on harilikult iidsed.[7]
Nime algusosa võiks võrrelda 16. sajandist pärit soome sugunimega Lusi. 1584. aastal elas läheduses Neanurmes Martin Lusz. Nimi võib pärineda ka taimenimest "luste".[7]
Minevikus oli Eestis teinegi Lustivere, mida 1583. aastal nimetati Lustifer ja 1797. aastal Lustiwer. Hiljem kadus see kohanimi käibelt. See teine Lustivere asus Viljandi lähedal tänapäeva Kokaviidika kohal.[8]
Ajalugu
Küla sai nime Lustivere mõisa järgi. Esimest korda mainiti seda mõisa 1552. aastal kujul Lustfer ja 1797. aastal kujul Lustiwer. Mõis asus Põltsamaa kihelkonnas.[7]
1922. aastal asutati Lustivere algkool. Koolimajana asuti kasutama üht mõisahoonetest. 1996. aastal valmis selle kõrval uus koolimaja.[9] Kool kandis kuni 2021. aastani nime Lustivere Põhikool. 1. septembrist 2021 on Lustiveres Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppekoht. Kooli juures tegutseb ka kohalik lasteaed.
Lustivere kultuurielu keskuseks on 1937. aastal rajatud Lustivere Kultuurimaja. Seal tegutsevad huviringid, peetakse kooli ja lasteaia üritusi ning külapidusid. Tuntumatest kohalikest rühmadest tegutseb kultuurikeskuses segarahvatantsurühm Lustilised. 2008. aastast haldab kultuurikeskust Lustivere Külaselts.
1992. aastast tegutseb mõisahoones eakate hooldekodu. Hooldekodus on umbes 30 töötajat ja 70 hoolealust.[10]
Maa-alused käigud
Rahvajuttude järgi paiknevad Lustivere ümbruskonnas maa-alused käigud. Üks käikudest ulatunud Lustiverest Annikvere kaudu Kuningamäele. Rahvajuttude ajendiks on arvatavasti Lustivere asulas leiduvad karstikoopad. Neist suurim avastati 1971. aastal, kui ühel ehitusplatsil Põltsamaa ja Lustivere teeristist 60–70 m kirde pool maapind lõhkamistööde tagajärjel sisse kukkus. Tekkis kuni 2 m laiune ja 3 m sügavune püstiste seintega langatuslehter, mille põhjas nähti karstikoopa ava.[4]
