Muid predikaate, kui määrus on sisult võrdväärne omastavas käändes nimisõna või kaassõnaga fraasis, mis käitub lause a) primaarse teemana või b) objektina
Lokatiivne kohamäärus
Lokatiivne kohamäärus vastab küsimusele kus? ja lokaliseerib pigem sündmusi kui objekte.
Kausatiivlause puhul sõltub sageli keelevälistest teadmistest, kas lokaliseerub aluse või sihitise referent.
Vrd
Poiss mängis maal palli.- Poiss mängis hoovis palli.
Suhtereegel, mille puhul kohamäärus märgib tegevusobjekti asukohta, toimib 3 rühmas:
tajumist väljendavate verbide puhul: Tundsin hambas valu. Nägin poissi enda poole jooksmas.
viimist, siirmist väljendavate verbide puhul: Salasigarette veeti arvutikorpuste vahel.
kausatiivse tähendusega verbide puhul: Seeni võib säilitada ka võis. Vanaema hoidis last hellalt põlvedel.
Lokatiivne kohamäärus toimib põhiliselt lause vaba laiendina.
Ühiselamus sai temast viimaks inimene. Külalised kuulsid seinte vahel piiksumist. Mida ta seal veel teha jõudis.
Kanepi suitsetamine on Hollandis laialt levinud. Põrsas tuhnis tükk aega lehehunnikus.
Lokatiivset kohamäärust vormistavad:
Nimisõnad
- seesütlevas käändes: Ta on kodus.
- alalütlevas käändes: Küpsised vedelesid laual.
- koos kaassõnadega: all, asemel, allpool, ees, eespool, hulgas, juures, keskel, peal, piires, pool, taga, vastas jne. Poiss oli vanaisa juures.
mas-vorm: Nad käisid jooksmas.
Kohamäärsõnad kus, kuspool, all, juures, taga, vasakul, üleval, väljaspool, väljas, lähedal, mujal, siin, siinpool jne
Kus ta on. Keera vasakule.
Lokatiivne ajamäärus
Lokatiivne ajamäärus on lause aspekti suhtes neutraalne: see esineb nii aspektilt piiritletud lauses (e perfektiivne aspekt) kui piiritlemata lauses(e imperfektiivne aspekt).
Lokatiivset ajamäärust vormistavad:
Ajamäärsõnad algul, ammu, edasi, eile, enne, ennemuiste, homme, hiljuti, niipea, otsekohe, peagi, nüüd, tagasi, tookord, täna, viimaks, äsja, öösel, ükskord, üleeile jne
Inimese vanusele osutavad lt-liitelised määrsõnad: noorelt, vanalt, kolmeaastaselt, viiekümneselt jne
Aega märkivad nimisõnad
- Alalütlevas käändes
Õhtul veerand kuue ajal helises telefon. Esmaspäeva hommikul ei saa ma siiski tulla.
- Seesütlevas käändes
Noores eas ei ole veel ühtegi haigust. Lumi tuli maha juunikuus. Minevikus elati hoopis teisiti.
- Nimetavas käändes, kui peasõnaks on 'kord, aasta, kuu, nädal, päev' või väljendub kellaaeg
Eelmine aasta oli sündmusterohke. Loengud algavad kell kümme.
Nimisõnad koos kaassõnadega ( aegu, eel, enne, järel, eest, keske, paiku, peale, pärast, vahel, ümber, jooksul, kestel)
Mari peaks tulema õhtul kaheksa paiku.
Lokatiivne seisundimäärus
Lokatiivne seisundimäärus väljendab seisundit, milles parajasti ollakse.
