Linnakool (1428–1805)

Linnakool oli Eesti- ja Liivimaa linnades ja mõnes alevis keskajal ja uusajal tegutsenud saksakeelne koolitüüp, mis oli mõeldud linnaelanike poegadele alghariduse andmiseks.

Paavst Martinus V 17. juulil 1424 antud loa alusel asutati linnakodanike lastele Tallinna linnakool, kui 6. jaanuaril 1424 saatis Tallinna raad paavstile kirja, milles kirjeldati skolastik Henning Bekemanni kooli ülalpidamisega kaasnevaid raskusi. Esimene ladina kooli^[1] õppekavaga asutati Tallinnas (Tallinna linnakool) Oleviste kiriku juures 1428. aastal. Reformatsiooni järel, 1528. aastal^[viide?] (1550^[2]) reorganiseeriti kool triviaalkooliks (õppetöö alamastmel saksa, ülemastmel ladina keeles). Tallinna triviaal- ehk suur linnakool andis teadmisi paljude erialade esindajatele, seal said kirjaoskuse mitmed mõisa- ja linnakirjutajad, raamatuköitjad, kaupmehed ja käsitöölised. Triviaalkool andis algõpetuse lugemises, kirjutamises, arvutamises, religioonis jne.

 Pikemalt artiklis Tallinna linnakool (1428)

16. sajandi esimesel poolel loodi linnakoolid ka Narvas, (1501) Tartus (umbes 1550), Pärnus (1520), Paides(1529) ja Haapsalus^[3]. Sajandi teisest poolest on teada linnakooli tegevus Viljandis, Lihulas ja Rakveres. 17. sajandil asutati linnakoolid Valgas, Kuressaares ja Põltsamaal. Enamasti oli tegemist linnakooli alama astme – saksa kooliga, mõnel juhul aga kõrgema astme – ladina kooliga. Osades linnades tegutsesid mõlemad astmed koos triviaalkooli nimetuse all. Linnakoolid kuulusid rae järelevalve alla, kes määras ametisse õpetajad. Koole rahastati linna ja koguduste poolt.^[4]

Põhiõppeaineteks olid lugemine, kirjutamine ja arvutamine, linnakooli kõrgemas astmes ka ladina keel. Reformatsiooni järel muutus õppekavas üha tähtsamaks usuõpetus. Tallinnas andis 17. sajandil algharidust Toompeal asunud toomkool ja all-linnas raele alluvad linnakoolid – poistekool ja tütarlastekool. Tallinnas ja Tartus tegutsesid ka gümnaasiumid.

Linnakoolid lõpetasid tegevuse Aleksander I 1803. aasta haridusreformide tagajärjel. Aastatel 1804–1805 reorganiseeriti need Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Haapsalus, Rakveres, Viljandis ja Valgas kreiskoolideks ning Lihulas, Paides ja Põltsamaal elementaarkoolideks.^[5]

Viited

1. ladina kool, VE, 2006
2. Kyra Robert, Tallinna linna Oleviste raamatukogu ajaloost. Keel ja Kirjandus, 1979, nr 4, lk 229-230
3. Aleksander Elango, Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, PEDAGOOGILINE MÖTE EESTIS KATOLIIKLUSE AJAL. Katoliku kiriku haridustegevus Eestis, Tallinn, 2002, lk 21 jj
4. Liim, A. Linnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 103; Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 57.
5. Liim, A. Linnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 104.