Valla pindala on 255 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1344 inimest.[2] Valla halduskeskus on Liezēre küla. Vallavanem on Artūrs Vāvere.[3]
Ajalugu
Aastal 1935 oli Liezere valla pindala 112,3 km² ja seal oli 1972 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Liezēre ja Ozoli külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Liezēre külanõukoguga likvideeritav Ozoli külanõukogu, aastal 1975 aga likvideeritav Mēdzūla külanõukogu. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Arona külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.
Loodus
Vald asub Vidzeme kõrgustikul, osalt aga Ida-Läti madalikul. Tähtsamad jõed on Ogre jõgi, Tirza jõgi ja Kuja. Suuremad järved on Liezēris (105,9 ha), Gulbēris (87,2 ha), Ūbēris (30,6 ha), Sezēris (29 ha), Dziļūkste järv (28,3 ha), Atstirve järv (20,7 ha), Sieži järv (16,6 ha) ja Govenis (10,5 ha).
Kaitstavad objektid
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ozolmuiža muinaskalmed, Lubeja linnamägi, Salnaskrogsi muinaskalmed, Avotiņi linnamägi, Avotiņi muinaskalmed, Tirguskalni muinaskalmed, hiiepaik Puļķi Kuradikivi, Puļķi muinaskalmed, Lejasstukuļese muinaskalmed, Liezēre linnamägi, Liezēre järve asulakoht, Dzeņi muinaskalmed, Stārķi allika asulakoht ja Pelavi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Ogriņi asulakoht, Dārznieki muinaskalmed, Dzeņi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Lapēni muinaskalmed ehk Katkuhauad, Blukase muinaskalmed, Zvejnieki muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Lejasviglaji muinaskalmed, Cērpi muinaskalmed ehk Kaseküngas, Cērpi keskaegne kalmistu ehk Marjaküngas, Piekalneskurmi keskaegne kalmistu ja Gulbēre muinaskalmed.[7]
Looduskaitse all on Rudēni tamm ja üksteist nimetut põlispuud.[8]
.png)
