| Arona vald |
|---|
|
|
läti Aronas pagasts |
|
|
|
Pindala: 149,7 km² |
Elanikke: 1190 (1.01.2024)[1]  |
|
Rahvastikutihedus: 7,9 in/km² |
|
Keskus: Kusa |
![]() |
Arona vald (läti keeles Aronas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Madona linnaga ning Liezēre, Mārciena, Bērzaune, Sarkaņi, Vestiena, Lazdona ja Cesvaine vallaga.
Valla pindala on 150 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1427 inimest.[2] Valla halduskeskus on Kusa küla. Vallamaja asub aadressil Melioratoru iela 3.[3]
Ajalugu
Valla aladel asusid varem Oļi, Lode, Lautere, Kusa, Zelgauska ja Līdere mõisa maad. Läti iseseisvudes jagunesid praeguse Arona valla maad viie toonase valla vahel. Nendeks olid Kusa vald, Grostona vald, Lubeja vald, Oļi vald ja Viesiena vald.
Aastal 1945 moodustati Grostona vallas Arona külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Arona külanõukoguga likvideeritav Grostona külanõukogu, aastal 1954 likvideeritav Jaunlazdona külanõukogu. Aastal 1973 liideti Arona külanõukoguga likvideeritav Kusa külanõukogu, ent osa külanõukogu aladest liideti Bērzaune ja Mārciena külanõukoguga. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Bērzaune külanõukogu alasid ja osa likvideeritavast Viesiena külanõukogust, osa Arona maadest liideti aga Bērzaune ja Lazdona külanõukoguga. Aastal 1979 liideti külanõukoguga osa Sarkaņi külanõukogu alasid, osa Arona külanõukogust liideti aga Liezēre külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.
Loodus
Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Kõrgemad kohad on Nesaule mägi (284,2 m) ja Ķelēni mägi (283,4 m). Tähtsamad jõed on Ogre jõgi ja Arona jõgi. Vallas asuvad Madona järv pindalaga 5,4 ha, Sasēris pindalaga 9 ha, Lautere järv pindalaga 6,6 ha ja Lielais Līdēris pindalaga 98,6 ha.
Looduskaitse all on Lejasbebri hiidtamm, Bitese tamm, Oļi mõisa tamm, Velēni tammed ja kaheksa nimetut põlispuud. Valda jääb 66 ha suurune Nesaule mäe hoiuala, valla lääneosa jääb osalt Vestiena kaitstavale maastikule ja osalt Gaiziņkalnsi loodusparki.[5]
Kultuurimälestised
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Struve kaare punkt Nesaule mäel, Jaunandrāni linnamägi, Vālēni asulakoht, Arnicēni linnamägi, Lautere linnamägi, Kusa asulakoht ja muinaskalmed, Dārznīca mäe linnamägi, Kārkli muinaskalmed, Kalnavaiti muinaskalmed, Krastkalni muinaskalmed, Ezermuiža muinaskalmed, Lazdieši muinaskalmed, Dietlāvi muinaskalmed ehk Penderi küngas ja Aronieši asulakoht.[6]
Kohaliku kaitse all on Nesaule muinaskalmed, Zeduļi muinaskalmed, hiiepaik Zeduļi kirikumägi, Trušļi muinaskalmed, Arona kruusakarjääri muinaskalmed, karistuspaik Kalnavaiti Peksumägi, Ošinieki muinaskalmed ehk Kalmeküngas, hiiepaik Ošinieki Kirikumägi, Pühamäe hiiepaik,
Kučuri muinaskalmed ehk Rootsi hauad ja Ciskāni kivikuhil.[7]
Asustus
Aastal 2011 elas vallas 1306 lätlast, 61 venelast, 7 valgevenelast, 19 ukrainlast, 8 poolakat ja 3 leedulast.[8]
Valla külad:
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Madonas novads (vaadatud 13.12 2019)
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.12 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.12 2019
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
Arona vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
.png)
