Seisvat Leninit kujutanud monument oli Nõukogude ajal Tartu üks silmatorkavamalt eksponeeritud skulptuure. Monument avati 21. jaanuaril1952. See oli esimene Lenini monument, mille lõid Eesti skulptorid.[1] 1970. aastatel tunnistati kuju riiklikuks kunstimälestiseks.[2]
Lenini monument Tartus teisaldati 1990. aastal Tartu Memento algatusel koostöös KaitseliiduTamme kompaniiga. Kuju tõstis mementolase Hando Kruuvi eestvedamisel postamendilt maha Tartu KEK-i kraanajuht Assar Sild 23. augustil 1990.[1]29. augustil alustati raudbetoonist südamikuga postamendi lammutamist, milleks kulus kolm päeva.[4]
Kirjeldus
Monumendi skulpturaalne osa, seisev Lenin, oli valmistatud pronksist. Monumendi alus oli viisnurkne, punasest lihvitud graniidist postament aga kümnetahuline. "Postamendil seisev Lenini pronkskuju mõjus jõuliselt ja monumentaalselt. Leninit oli püütud kujutada lihtsate vahenditega. Pearõhk oli asetatud näole, mis väljendas sisemist pinget," on kuju iseloomustatud Tartu mälestiste registris.[1] Kuju kõrgus oli 3,5 meetrit kõrgune ja kaal 3,5 tonni.[2]
Mahavõtmine
Lenini kuju kui Nõukogude ideoloogia tähtsa sümboli mahavõtmisest hakati kõnelema juba 1989. aastal, kuid 1990. aastaks ei olnud linnavõimud ikka veel sellist otsust teinud. 9. mail protesteerisid Tartu kaitseliitlased Lenini kuju püsimise vastu plakatitega "Kaua see punane röövel siin seisab?". 21. juulil korraldati monumendi juures pikett. Mahavõtmise toetuseks koguti üle 4500 allkirja, kuid 14. augustil otsustas Tartu linnavolikogu vaid paluda Eesti Vabariigi Ülemnõukogul otsustada Nõukogude monumentide saatus üleriigiliselt. Selleks ajaks oli paarsada meetrit eemal maavalitsuse hoone juures juba avatud mälestusmärk Murtud Rukkilillküüditatutele ning EPA peahoones Lenini monumendi taga asus Kaitseliidu Tartu maleva staap.[4]
Kuju tõstis postamendilt maha 23. augustil1990 (Molotovi-Ribbentropi pakti 51. aastapäeval) hommikul kella 5 aegu Tartu KEKI-i kraanajuht Assar Sild koos veel viie mehega - Hando Kruuviga Tartu Mementost ja Harri Hennu, Rein Ilväri, Villu Kaasiku ning Priit Rajasaarega sama aasta märtsis loodud Kaitseliidu Tamme kompaniist .[4] Lenini kuju eemaldamise juures viibis ajakirjanik Tiit Pruuli, kes kirjutas sellest ka artikli. Kokku kulunud monumendi mahavõtmiseks 7,5 minutit.[5]
Samal päeval andis Toomas Mendelsoni juhitud Tartu linnavalitsus välja määruse, mille kohaselt oli kuju mahavõtmine õigustühine ja monument tuli taastada. Määrust ei täidetud. Linnavolikogu tunnistas küll järgmisel päeval, et monumendi teisaldajad rikkusid seadust, kuid volikogu ei pidanud monumendi taastamist vajalikuks. Kuju omavolilise eemaldamise eest algatas prokuratuur Hennu vastu kriminaalasja, kuid see lõpetati pärast Eesti Komitee sekkumist.[4] Monumendi taastamise asemel alustati 29. augustil postamendi lammutamist. Selleks kulus kolm päeva, kuna alusel oli raudbetoonist südamik.[4]
2000. aastal taotles Tartu linn kujult kunstiväärtuse nimetuse äravõtmist, kuid tulemuseta.[2] 2006. aastal viidi see Eesti AjaloomuuseumiMaarjamäe lossi hoovi[1], kuhu on kogutud nõukogudeaegsed monumendid.[4]
Varasem Lenini monument
Samas kohas oli enne pikemat aega püsinud monumenti veel üks Lenini monument. 1949. aastal paigutati Riia mäele Moskva skulptori Sergei Merkurovi tehtud istuva Lenini kuju, mis oli valmistatud raudbetoonist. See vahetati aga välja eesti skulptorite loomingu vastu, kuna betoon hakkas murenema.[1]
