Laose kodusõda

Laose kodusõda
Osa Vietnami sõjast, Indohiina sõdadest ja külmast sõjast
Pathet Lao sõdurid Vientianes (1973)
Toimumisaeg	23. mai 1959 – 2. detsember 1975 (16 aastat, 6 kuud, 1 nädal ja 2 päeva)
Toimumiskoht	Laos
Tulemus	Pathet Lao ja Põhja-Vietnami võit Rajatakse Laose Rahvademokraatlik Vabariik Laose Kuningriigi valitsus läheb eksiili
Osalised
Laose Kuningriik Forces Armées Neutralistes (1962–1966)  Ameerika Ühendriigid Lõuna-Vietnam  Tai Toetus: Filipiinid Hiina Vabariik  Austraalia  Uus-Meremaa  Indoneesia  Prantsusmaa Lääne-Saksamaa Pathet Lao Forces Armées Neutralistes (1960–1962) Patriootlikud Neutralistid Põhja-Vietnam Toetus:  Nõukogude Liit Ida-Saksamaa Kuuba Tšehhoslovakkia Rumeenia  Hiina
Väejuhid või liidrid
Souvanna Phouma Phoumi Nosavan Vang Pao Boun Oum Kong Le Lyndon B. Johnson Richard Nixon Robert McNamara Clark Clifford Melvin Robert Laird Souphanouvong Kaysone Phomvihane Phoumi Vongvichit Deuane Sunnalath Võ Nguyên Giáp
Jõudude suurus
50 000 sõdurit (1954)[1] 21 000 palgasõdurit (1963)[2] 19 000 – 23 000 hmongi maakaitseväelast (1964)[3] 8000 (1960)[4] 48 000 (1970) 10 000+ (1970)
Kaotused
u 15 000 Teadmata 3000+
Kokku hukkunuid: 20 000 – 62 000[5]

Laose kodusõda (CIA Special Activites Centeri ja sõja hmongidest veteranide seas salajane sõda) oli konfikt Laoses aastatel 1959–1975. Kuningliku valitsuse vastu sõdis kommunistlik liikumine Pathet Lao koos Põhja-Vietnami ja laodega. See sarnanes ning oli tihedalt seotud Vietnami sõja ja Kambodža kodusõjaga, kuna mõlemad pooled said küllaldaselt välisabi ning lisaks oli tegu külma sõja suurjõudude vahelise varisõjaga.^[6]

Laose Kuningriik oli varjupaigaks Vietnami sõja osapooltele. Oktoobris 1953 Prantsusmaa ja Laose vahel sõlmitud sõpruse ja ühingu leping andis kogu võimu peale sõjandusalase halduse Laose kuninglikule valitsusele ning Laosest sai Prantsuse Liidu iseseisev liige. Uude valitsusse ei kaasatud prantsusevaenulikku rahvuslikku liikumist Lao Issara.^[7][8]

Järgnevatel aastatel hakkasid omavahel rivaalitsema neli osapoolt: neutralistid prints Souvanna Phouma juhtimisel, paremäärmuslased Champasaki Kuningriigi prints Boun Oumi juhtimisel, vasakäärmuslased prints Souphanouvongi juhtimisel ning vietnamimeelsed peaminister Kaysone Phomvihane juhtimisel. Korduvalt üritati koalitsioonivalitsust kokku saada ning lõpuks astus Vientianes ametisse kolmepoolne koalitsioon.

Reaalne võitlus toimus Põhja-Vietnami, USA, Tai ning Lõuna-Vietnami sõjavägede ning nende ebaregulaarsete varivägede vahel. Põhja-Vietnami armee okupeeris osa Laosest, et sinna rajada Ho Chi Minhi raja nimeline tarnevõrgustik ning et Laosest algatada pealetunge Lõuna-Vietnamile. Suur osa sõjategevusest toimus ka Purkide tasandikul riigi põhjaosas.

Aastal 1975 väljusid konfliktist lõpuks võitjatena Põhja-Vietnam ning Pathet Lao, kommunism võidutses kogu endise Prantsuse Indohiina territooriumil. Pathet Lao võimuletuleku tõttu põgenes Laosest Taisse kuni 300 000 inimest.^[9]

Kommunistide võimuletulekuga tõstsid mässu hmongid. Hmonge koheldi kui reetureid ja ameeriklaste agente ning uus valitsus ja Vietnam kohtlesid neid inimõigustevastaselt. Hmonge süüdistati ka puhkenud Hiina-Vietnami sõja tõttu Hiinalt abi saamises. Hmongi konfliktis hukkus veel üle 40 000 inimese.^[10]

Pathet Lao saatis kuningliku perekonna vangilaagritesse, kus enamik neist 1970. ja 1980. aastatel hukkus. Vangistuses surid kuningas Sisavang Vatthana, kuninganna Khamphoui ja kroonprints Vong Savang.^[11]

Vaata ka

• "Bomb Harvest"
• Avaliku Poliitika Analüüsi Keskus
• CIA tegevus Laoses
• Esimene Indohiina sõda
• Laose ülestõus
• Laose Inimõiguste Nõukogu
• Lao Veterans of America
• Prantsuse Indohiina

Viited

1. "The rise of Communism". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2010. Vaadatud 22. märts 2017.
2. "Global security - Pathet Lao Uprising". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2017. Vaadatud 22. märts 2017.
3. "Hmong rebellion in Laos". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2010. Vaadatud 22. märts 2017.
4. "Area Handbook Series- Laos - Glossary". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016. Vaadatud 21. märts 2017.
5. Obermeyer, Ziad; Murray, Christopher J. L.; Gakidou, Emmanuela (2008). "Fifty years of violent war deaths from Vietnam to Bosnia: analysis of data from the world health survey programme". BMJ. 336 (7659): 1482–6. DOI:10.1136/bmj.a137. PMC 2440905. PMID 18566045. See Table 3.
6. [1]
7. Uppsala Conflict Data Program (2. november 2011). "Laos". Uppsala University Department of Peace and Conflict Research. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2012. Vaadatud 11. november 2002. In October 1953, the Franco-Lao Treaty of Amity and Association transferred power....
8. "Brief Chronology, 1959–1963". Foreign Office Files: United States of America, Series Two: Vietnam, 1959–1975; Part 2: Laos, 1959–1963. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2012. Vaadatud 2. november 2011. October 22 Franco-Lao Treaty of Amity and Association
9. Courtois, Stephane; et al. (1997). Kommunismi must raamat. Harvard University Press. Lk 575. ISBN 978-0-674-07608-2.
10. Laos (Erster Guerillakrieg der Meo (Hmong)). Kriege-Archiv der Arbeitsgemeinschaft Kriegsursachenforschung, Institut für Politikwissenschaft, Universität Hamburg.
11. http://factsanddetails.com/southeast-asia/Laos/sub5_3a/entry-2943.html. Retrieved 17 April 2018.

Välislingid

• Undercover Armies, CIA and Surrogate Warfare in Laos, from CIA's FOIA Reading Room
• CIA Declassified Air America Collection
• CIA Vietnam FOIA Collection. Documents declassified by CIA under FOIA.
• "'Secret War' Still Killing Thousands", Andre Vltchek, Worldpress.org correspondent, 14 November 2006.
• The Secret War in Laos, from the plainofjars.net Web Site.
• Air America Association web site
• Online Archive Materials about Air America in the Vietnam Archive at Texas Tech^[kõdulink]
• Air America by Christopher Robbins
• The Ravens, Pilots of the Secret War in Laos by Christopher Robbins
• Hmong In Transition by Sheila Pinkel
• Bibliography: Laos (bibliography mainly devoted to the portions of the Second Indochina War that occurred in Laos)
• PBS.org - The Hmong and the Secret War