Jalta konverents

Churchill, Roosevelt, Stalin

Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia.

Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchilli, Franklin Delano Roosevelti ja Jossif Stalini juhtimisel.

Konverentsist osavõtjad

Ameerika Ühendriikide delegatsioon

• Ameerika Ühendriikide president, Franklin Delano Roosevelt;
• Ameerika Ühendriikide riigisekretär (välisminister) Edward Stettinius;
  • presidendi nõunik Harry Hopkins;
• Ameerika Ühendriikide suursaadik NSV Liidus W. Averell Harriman;

Ameerika Ühendriikide relvajõude esindasid:

• Armee staabiülem kindral George Marshall,
• Sõjamerejõudude staabiülem admiral Ernest J. King;
• Õhujõudude staabiülema abi kindral L. Cutter;
• presidendi isikliku staabi ülem admiral W. Leghy
• Ameerika Ühendriikide sõjalise missiooni juht NSV Liidus kindral George Dean;

Ameerika Ühendriikide delegatsioonis olid veel Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangust F. Matthews, Alger Hiss, C. Bolen ning F. D. Roosevelti saatvad G. Birns, A. Flipp ja S. Earley.

Suurbritannia delegatsioon

NSV Liidu delegatsioon

Konverentsi tulemused

Tulemused Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale

Nagu Teherani konverentsilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri.

Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega sõjaeelsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) (Curzoni liin) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: Danzig – poolapäraselt Gdansk; Sileesia, Breslau – poolapäraselt Wrocław, Stettin – poolapäraselt Szczecin ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria.

Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse Königsbergiga liideti NSV Liiduga Kaliningradi oblastina.

Tulemused Saksamaale ja Jaapanile

Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti ette Austria ja Saksamaa ning Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel.

 Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal

 Pikemalt artiklis Liitlasvägede okupeeritud Austria

 Pikemalt artiklis Berliini blokaad

Paika pandi, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette.

 Pikemalt artiklis Nürnbergi tribunal

Konverentsil otsustati, et Nõukogude Liit pidi pärast Saksamaa vallutamist ründama Jaapanit.

Lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes, mis samuti viis Korea lõhenemiseni, erinevalt Saksamaast aga sõja – Korea sõda 1950–1953 – tulemusena.

Tulemused nõukogude võimu vastu võidelnuile ja vene emigrantidele

Ühtlasi lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSV Liitu tagasi saatma^[1]. Enamus sinna tagasi ei jõudnudki, paljud neist tapeti Venemaal, ülejäänud saadeti sunnitöölaagritesse, kus suurem osa neist hukkus.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni loomine

Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25. aprill 1945.

Konverentsi osapoolte vastuolud

Juba paar nädalat pärast konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises.

Kirjandus

• 2020, Catherine Grace Katz, Daughters of Yalta: The Churchills, Roosevelts and Harrimans - a Story of Love and War ISBN 9780008299712^[2]

Viited

1. "A Footnote to Yalta". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2008. Vaadatud 15. juulil 2009.
2. 2020 Catherine Grace Katz, Daughters of Yalta: The Churchills, Roosevelts and Harrimans - a Story of Love and War, Google books